Marie Pullerits. Tantsu kõnevõimest: milleks meile üldse keha? ({{commentsTotal}})

Fine5 tantsulavastus
Fine5 tantsulavastus "Imeilus" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Nüüdiskultuur avaldub üha mitmeharulisemalt. Kultuuris osalemine on end põiminud märkamatult me igapäevaellu juba nutitehnoloogia vahendusel: lugemine on laienenud paksu paberraamatuga diivanil pesitsemisest lugeriekraanil väiksemate kirjutiste artikli kaupa haukamiseni, filmid ja videokunsti meelelahutuslikumad lühivormid on kolinud ka telefoni. Inimesest on lahutamatu aga üks veel nutikam seade – me enda keha, kogev ja teiste poolt kogetud, elav ja elatud.

Lakkamatu virtuaalkeskkonnas viibimine on muutnud 21. sajandi inimese omamoodi küborgiks, kelle kehast saab tööriist. Teisele inimesele on üha raskem silmagi vaadata, rääkimata kehakeele lugemisest või tajumisest. Füüsilisel kehal on aga ainulaadne kõnevõime, mille inimliku edastamiseni on nutiseadmel raske ulatuda. Kultuuri avaldumispaigana ei kao teatrist elav inimene ja publikuga jagatud füüsiline aegruum – see on teatri kõnevõime eripära, milles omakorda avaldub tantsu ja liikuva keha ainulaadne kõnevõime.

Kunstialad muutuvad üha enam nišinähtusteks, mis vajaksid enda ümber justkui spetsiifilise “keele” valdamist kunstikoodi lahtimuukimiseks. Liikuvas kehas ja tantsus on kahtlemata ka midagi vaatemängulist. Tantsul on olnud kultuuriloo jooksul kodifitseeritud vorme barokiaja tantsude märgikeelest balletileksikani ja vaatemänguna ekspluatiivsete tantsumaratonide näol 1930. aastate USA-s1.

Liikuva ja väljendusliku keha lugemisoskuse puudumist ei peaks žanritele vaatamata pelgama. Tantsus põimuvad keha, reflektiivne mõte ja kontekst, millesse liikuv keha paigutub. Tantsiv keha on ühtaegu füüsiline, emotsionaalne, kultuurilooline, sotsiaalne ja poliitiline. Liikumisel on idee väljendusena küll teatud keelele omased tunnused, kuid see pole ühene kood, mida lingvistikareeglitega tõlkida.

Vahetut liikumisaistingut ja seda peegeldavat mõtet võiks näha pigem teineteist loova ja täiendavana, mitte teineteisele vastanduvana. Keha edastab alati kogemuslikke tähendusi, mille subjektiivne tõlgendamine ei olegi absoluutne ega lõplikult fikseeritud. Mistahes edastatavas keeles peitub tõlgendamatu ruum, mis võimaldabki luua ainukordseid tähendusvälju ja keelesildu. Keha on olemas meil kõigil. Võib-olla tasub teise keha lugemiseks püüda esmalt värskendada enda kehalisuse tajumise ja keha lugemise võimet?

Liikumine ja selle sügav tähenduslikkus ei pea teineteist välistama, ja tundub, et nüüdistants üha enam selles suunas arenebki. Tantsu-uurija Kai Valtna on rääkinud kehalisest kontseptuaalsusest kui oma kehalisuse meeldetuletamisest. See on liikumismõtlemine, mille kaudu saab kõnekaks keha ise ning see eeldab ka publikult empaatilist vastuvõttu.

Tantsu kogemist teatrilavalt kiputakse veel praegugi kohati pelgama hirmust, et selle spetsiiflise keele valdamatuse tõttu jääb mingi kood mõistmata. Ehk võiks proovida vaadata tantsu taas kui kompromissitu ja ausa kehalisuse väljendust? Keha füüsiline väljendusvõime kõnetabki esmakorras mittesõnaliselt.

Kuidas mõista tantsu ja milleks meile tants? Sama hästi võiks küsida, kuidas mõista ennast ja milleks meile keha. Keha kõneleb mõndagi, kui lubada seda esmajoones oma keha kaudu kuulata, kogeda ja elada. 

 

1 – Tantsumaratonide konteksti on avanud Madli Teller kultuuriportaalis avaldatud artiklitesarjas “Tantsuhullus viies pildis”. http://kultuur.err.ee/645810/madli-teller-tantsuhullus-viies-pildis-3-osa

Toimetaja: Valner Valme



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: