"Tegemist on ühe kõige olulisema seadmega 20. sajandi trükikojas, millega valmistati trükkimiseks ette peaaegu kõik raamatud ja ajalehed," rääkis Eesti trüki- ja paberimuuseumi direktor Lemmit Kaplinski. Kahest Eestis teadaolevast linotüübist on ainult üks töökorras.

Linotüüp-seade. Autor: Kiur Kaasik

Linotüübi abil valatakse sulatina spetsiaalsetesse tähematriitsidesse ning valmistatakse korraga üks tinasulamist kirjarida. Ühe raamatu jaoks läheb vaja tuhandeid ridasid ning mitusada kilo metalli.

"Alustasime tööd detsembris ja täna on juba pool "Väikese printsi" tinaridasid valmis. Oleme masinaga piisavalt vaeva näinud, et julgeme nüüd seda ka külastajatele demonstreerida," selgitas trükimuuseumi meister Jörgen Loot.

Linotüüp-seadme ettevalmistamine. Autor: Kiur Kaasik

Trükimuuseum tutvustab linotüüpi seoses "Väikse printsi" käsitööversiooni valmistamisega. Hooandja ühisrahastuskeskkonna ühe edukama projektiga koguti toetust selleks, et valmistada Eesti 100. sünnipäevaks piiratud tiraažiga käsitööversioon armastatud teosest.

Neljapäeval saavad külastajad trükimuuseumis näha 1972. aastal valmistatud masinat töös, proovida ise masinladuja ametit ja valmistada sulatinast kirjarea, mille saab soovi korral kaasa lunastada.