"Tühjus ja ruum" viitab Lapini loomingus korduvale kontseptsioonile. Näitusel on võimalik näha kunsti alates 1960. aastate lõpust – 50 aastat kestnud loomingulist pärandit. Eksponeeritud on seeriaprintsiibil põhinevad tuntud graafikasarjad, mütoloogilised maalid, arhitektoonid ja sari "Koodid" ning samuti vähem nähtud varased joonistused, geomeetrilised jutustused ning täiesti uus looming.

Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiemalt on olnud ulatuslik – ta on tegutsenud nii kujutava kunstniku kui ka tegevarhitektina, võtnud sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutanud proosat ning luulet ning mõjutanud õppejõuna paljusid kunstiüliõpilasi.

Näitusega kaasneb mahukas raamat, milles avavad Lapini erikülgset loomingut Anu Allas, Mari Laanemets, Asko Künnap ja Sirje Helme. Kumu klassikutesarjas on varem ilmunud Tõnis Vindi, Raul Meele ja Jüri Okase raamat.

Näitust saadab seminar "Leonhard Lapin. Kunst. Arhitektuur. Tekst" Kumu auditooriumis 15. märtsil 2018 kell 12. Näitus on avatud 13. maini 2018.

Leonhard Lapin. Kosmiline masin. 1975. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Leonhard Lapin (1947) on sõjajärgse eesti avangardkunsti üks tähtsamaid kunstnikke, kes tõusis kunstiareenile 1960. aastatel noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga Soup ’69. Kohalikes piiravates tingimustes Ameerika popkunsti printsiipe kasutades sündis ainulaadne soviet pop.

1973. aastal alustas Lapin oma tuntuima, tehismaailma kommenteeriva ulatusliku sarjaga "Masinad". 1970. aastate keskel süvenes Lapin vene avangardi radikaalsesse pärandisse, mis mõjutas oluliselt ka tema tollast loomingut. Valmisid hommage-pildid nii Kazimir Malevitšile kui ka poliitilise laenguga sari "Märgid". 1980. aastate keskel loodud postmodernistlikud maalid uurisid üleminekuühiskonna valusaid valikuid. 1990. aastatest alates on Lapin süvenenud omaloodud sürrealismi kontseptsiooni, mis kommenteerib tarbimisühiskonna mõjusid kultuuris.