Kunstiteadlase ja kuraatori Sirje Helme arvates on Leonhard Lapin multitalent. "Mis siis, et ta on vahel vastuoluline ja käib inimestele närvidele, aga mina ütleks, et ta on kahtlemata Eesti suurkuju, kes on teinud väga palju Eesti kultuuri jaoks," ütles ta ja sõnas, et kui Lapinile miski ei meeldi, siis ta võtab sõna ja sekkub.

"Lapin mitte ainult ei teinud, ta kirjutas, rääkis ja veenis," ütles Helme ja kinnitas, et Leonhard Lapin oli kui heerold, kes kuulutas igale poole, et nüüd on käes õige uus noor maailm. "Ta on praeguse nooruse ette astunud mitme sõnumiga ja tema nimetab seda suprealismiks, see ongi see, millega ta kõnetab kaasaegset tänapäeva."

Kunstiajaloolase Teet Veispaki teadvusesse jõudis Leonhard Lapin läbi näituse "Harku 1975". "Seal olid teiste seas üleval ka Lapini masina-seeriast tööd, 1980. aastatel jäi ta silma teosega "Autoportree Veenusena" ja kindlasti ka "Jänku suudlusega", need on kõige rohkem tuntud tööd."

"Tema raugematu uudishimu on olnud innustav, tavaliselt inimesed teatud east peale ei tunne huvi, aga Lapini puhul on selge, et see uudishimu püsib," sõnas Veispak ja nentis, et Leonhard Lapini tööd on väga läbimõeldud. "Ta on kompositsiooniliselt hiilgavalt teostatud, kus emotsionaalne ja ratsionaalne külg on tasakaalus."

KUMU näitusega kaasneb mahukas raamat, milles avavad Lapini erikülgset loomingut Anu Allas, Mari Laanemets, Asko Künnap ja Sirje Helme. "Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum" jääb avatuks 13. maini.