Arvustus. Põhja Konna progressiivne tähetund ({{commentsTotal}})

Põhja Konn
Põhja Konn Autor/allikas: Hanna Samoson

Uus plaat

Põhja Konn

„Põhja Konn“ (SOT Music)

8/10

Vahel tundub, et massimeedias häälekamalt eksponeeritud kodumaise muusika moto on nagu kohalikul kollasel ajakirjandusel – idioodilt idioodile. Sestap on eriti hea meel, kui kõige kiuste jääb aeg-ajalt pinnale ka sedasorti muusikalisi kooslusi, mis keskenduvad rahvuslikule esteetikale, olemata seejuures äärmuslikud, ning panustavad intellektuaalsele stimuleerimisele, kadumata samas puruigavasse akadeemilisse tolmukihti. Põhja Konn on selles vallas täiesti suurepärane näide. Ka nende debüütalbumi äsjailmunud vinüülversiooni ajastus poleks saanud parem olla – otse vabariigi juubeli eel.

Kuigi võib isegi nõustuda nende ekspertidega, kes väidavad, et Eestis polegi ehk stiilipuhast progerocki kunagi tehtud, leidub ometi igal kümnendil noori tegusaid mehi, kes leiavad just selle stiili endale omaseima olevat. Noored mehed vana muusika juures on alati liigutavalt mõjunud ning ülepea on ainult kiiduväärt, kui muusikud soovivad pakkuda rohkem vaimu- ja hingetoitu, kui keskmine hitt suudab.

Põhja Konna fenomen ei ole muidugi vastandumises. Põhja Konnas elab erk vaim, lugudes pakitseb sõnum. Lüüriline filosoofia on edasi antud adekvaatses ja professionaalses vormis. Põhja Konna mehed on kõik puha osavad muusikud, kel ideede vormistamine ei takerdu kordagi professionaalsuse taha.

„Põhja Konna“ debüütalbumi CD-versioon ilmus 2016. aastal. 180-grammise topelt-LP koostamisel pole mindud kergema vastupanu teed ega piirdutud olemasoleva masteri üks ühele vinüüli pressimisega. „Põhja Konn CD“ ja „Põhja Konn LP“ lugude järjestus ei kattu, vinüülile on lisandunud neli pala ning tulemus on üllataval kombel ühtaegu nii kompaktsem kui kontseptuaalsem.

2010. aastal kokku tulnud Põhja Konn kasutas loomingus ka algul kodumaist luuleklassikat, kuid bändi ajaloos sai oluliseks hetkeks see, kui neile tehti ettepanek viisistada projekti „Luulest lauludeks“ jaoks ja Betti Alveri luulekogu „Tähetund“ 50. ilmumisaastapäevaks kaheksa poetessi teksti. Luuleklassika on inspireerinud eesti intellektuaalse rocki bände varemgi, näiteks Rujat. Põhja Konna puhul tulebki esimeses järjekorras meelde Ruja, eriti muidugi 70ndate idealistlik Ruja siiani alateadvuses resoneerivate häbenematult rahvuslike avastusretkedega.

LP-versioonil on Põhja Konn kasutanud tunnustatud klassikute Lydia Koidula, Jakob Liivi, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi loomingut, plaadi selgrooks on aga kõik kaheksa Betti Alveri tekstidele loodud pala. Poetess ise uuris noorpõlves sügavuti eesti rahvaluulet ning mõjusid on tunda kogu tema hilisemas loomingus.

Betti Alveri „Tähetund“ ilmus 1966, progerocki hiilgeajad jäid 70ndatessee, nüüd on aasta 2018. Mis on vahepeal muutunud, mis kadunud, mis leiutatud? Vastuseid on kaks, mõlemad õiged: tohutult palju ja mitte midagi. Seda tunnetavad paljud, vormistada oskavad vähesed. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: