Eesti filmitootjad ootavad sõltumatut rahastusmudelit
Kultuuriministeeriumi üheks järgmise aasta eelarveprioriteediks on ka filmivaldkonna rahastamise suurendamine. Pärast EV100 programmi tõuget oleks vaja filmitööstusse 1,6 miljonit, et n-ö mustast august välja saada.
Eesti filmil läheb hästi - Moonika Siimetsa "Seltsimees laps" on juba teist nädalat vaatajate poolest esimeste seas ja filmi on vaatamas käinud ligi 50 000 inimest. Filmivaldkond on aga mures selle pärast, mis saab siis, kui EV100 läbi saab ja erakordne toetusraha otsas.
Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas 3. aprillil tuleva aasta eelarveprioriteete ja filmivaldkonna rahastuse suurendamine on üks neist. "Sel aastal lisandus filmitootmise eelarvesse kümme protsenti täiendavat raha," ütles Saar ja sõnas, et nende taotlus on, et lisandus oleks veel 1,65 miljonit. "Need on suured summad, sõltub valitsuse eelarvestrateegiast ja kokkulepetest, et mida saab, aga see on minu jaoks nende läbirääkimiste prioriteet."
Filmitootjaid ühendav filmiklaster soovib eelarveläbirääkimistest sõltumatut rahastusmudelit. "Me tahaksime väga mitme finantsallika rahastamist, et ei oleks ainult rahastus riigieelarvest," ütles produtsent Riina Sildos ja rõhutas, et selle nimel nad praegu töötavadki, et leida see optimaalne vahend. "Arutame võimalust luua filmiseadus, mille kavand on olemas, et garanteerida pidev areng ja jätkusuutlikku Eesti filmile."
Üheks võimaluseks oleks maksustada neid, kes filmi pealt teenivad, võib kasutada ka mudelit, mis suunaks piletimüügi käibemaksust osa tagasi filmitööstusse. Need on küsimused, mida alles tuleb arutada. "Keegi ei taha täiendavat maksu kehtestada, aga kui meil on piisav põhjendus, mis sellest Eesti elus paremaks läheb," tõdes kultuuriminister ja kinnitas, et maskulaekumise sidumist toetustega kinole on võimalik arutada."
Peale rahastamiskindluse ootavad filmitöötajad ka sotsiaalsete tagatiste süsteemi väljatöötamist.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Aktuaalne kaamera"