Köler Prize 2018. Nominentide näitus (EKKM)

Nüüd üks aasta jäi vahele; 2017 Köler Prize'i välja ei antud, sest nüüd antakse seda üle kahe aasta välja. Nüüd on jälle võimalus minna vaatama, mis kaasaegse kunsti väljalt on EKKM välja valinud. Seal on viis nominenti, nagu ikka. Kõikidel on väljas üks varasem töö ja uus töö.

Ma ei saa öelda, et mind keegi oleks väga üllatanud. Üsna selline tasavägine valik on minu meelest see aasta. On fotot, on maalikunsti taustaga kunstnikke, on Tanja Muravskaja, keda saab praegu vaadata ka Kunstihoones "Riik ei ole kunstiteos" näitusel. Minu üks lemmikuid sellel näitusel on juba 2016 KUMU-s nähtud Taavi Talve video "Pimetähn". Nii et, kes seda KUMU-sse ei jõudnud vaatama toona, näitusele "Arhiivi ja arhitektuuri vahel", siis võiks seda nüüd minna vaatama EKKM-i.

Ajalugu pildis – pilt ajaloos (KUMU)

Selles mõttes see näitus loomulikult ei vea alt, et sõda on seal täitsa piisavalt. Minule väga meeldis see näitus. Minu meelest on huvitav, sobib väga hästi praegusesse EV100 juubeliaastasse. Ma arvan, et tegelikult kõik võiksid seda vaatama minna. Ja võib-olla neid pilte ja graafikat, mis seal väljas on, vaadates meeles pidada, et ennekõike nad räägivad oma ajast ehk need pildid on loodud oma ajas. Alati tuleks arvestada seda konteksti ja mõelda, miks kunstnikud tegid neid pilte. Ma arvan, et seal on väga selgelt näha osade tööde puhul, et ega seal väga suurt sisemist veendumust nende taga ei ole alati.

Üks pilt jäi mind terveks õhtuks kummitama – seal on üks hästi pisikene Johannes Greenbergi õlimaal aastast 1943, mille nimi on "Kalmistul". Kui ühel näitusel üks pilt jääb pikemaks ajaks kummitama, siis on see näitusel käik väga korda läinud. Eriti Greenbergi enda saatust arvestades sellises nõukogude-Eesti viljastavates tingimustes, siis paneb mõtlema küll.

Alexei Gordini näitus "Veider tunne" (Brīvības Galerija) ja näitus "Mida sa näed? Mida sa tahaksid näha?" (Valga muuseumi galerii)

Ma ei ole kunagi Valgas kunstinäitust vaatamas käinud, aga nüüd ma mõtlen, et võiks minna. Teisipäeval avati Valgas kaks näitust ja üks koguni täiesti uues galeriis nimega Brīvības Galerija (Vabaduse galerii). Aga tasuks minna Läti suunas mitte ainult õlut tooma, vaid ka midagi muud tegema. Valga muuseumi galeriis on rahvusvaheline grupinäitus, mille on kokku pannud Tanel Rander, teises galeriis on Alexei Gordini – Tallinna publik kindlasti teab tema töid, teda on näidanud erinevates galeriides – tema groteskseid, väga värvikirevaid, lõbusaid ja iroonilisi maale.