"Miks me vinüüli välja andsime? Ma ei tea, ilmselt seepärast, et nüüd meil oli raha. Meil ei ole varem kunagi raha olnud. Nüüd meil jälle ei ole raha, sest me andsime selle välja," põhjendas Aesma "Terevisioonis".

Nagu Aesma selgitas, siis plaadi väljaandmisel plaadifirma alt ja ise on üks lihtne ning põhimõtteline vahe – kõik tuleb teha ise. "Muidu on lihtsalt see, et sa annad kellelegi lood ja ühel hetkel on plaat poes, aga nüüd me pidime tegelema kõigega praktiliselt ise. Kujunduse ja plaatide laialivedamisega. Ühesõnaga, kõik otsast peale tuleb ise ära teha."

Ans. Andur "Lõputu tasandik"

Aesma tunnistas, et ta õnnestus sellest isetegelemisest küll kuidagi kõrvale viilida, kuigi see ei tähenda, et loominguline pool kuidagi selle võrra rohkem tema kanda jäi. "Need rollid on kõik kuidagi väga segased. Kes mida teeb – me ei saa ise ka vahel aru."

Ans. Andur on üks neist Eesti bändidest, kes on tegutsemise jooksul teinud sirgjooneliselt ainult eestikeelset muusikat.

"Meie lood sünnivad tänapäeval umbes niimoodi, et kas mina või Mihkel [Kirss] arendame kodus mingisuguse idee välja ja siis lähme proovi, saame seal kokku ja teeme neist ideedest kuidagiviisi – kas natuke lihtsamalt või keerulisemalt – mingisuguse päris loo. Tavaliselt muusika enne ja siis on vaja sellele loole ka sõnad teha. Emb-kumb teeb sõnad."

Ans. Andur "100 EEK"

Aesma märkis, et esimest korda tundus bändile, et neil on õnnestunud nüüd teha kontseptalbum.

"Ehk selline album, kus ühed ja samad teemad [korduvad] loost loosse. Me ei pööra sõnadele küll suurt tähelepanu, aga esimest korda õnnestus teha selline plaat, kus tundub, et lugudes on läbivad teemad. Kaks läbivat teemat. Üks neist on see, mida sümboliseerib plaadi nimi, "Roheline meri". Las need mõlemad jäävad saladuseks. Inimesed võivad ise välja mõelda. Aga see "Roheline meri" ei tähenda seda konkreetset merd, et sa lähed Tallinnas mere äärde ja näed, kuidas rohelised lained käivad. See on tegelikult selline väga deep metafoor."