Fotod: näitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" jälgib Eesti levimuusika ajajoont läbi 100 aasta
Maarjamäe lossi tallihoones avatud näitusel "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" saab muu hulgas teada, milline nägi välja isetehtud süntesaator või miks nõukogude ajal telefoniautomaadid reeglina ei töötanud. Puudutamata ei jää ka meie rahva ja muusika lugu kujundanud teemad nagu tsensuur, lauluvõistlused, punkliikumine ja laulev revolutsioon.
Näitus jälgib eesti levimuusika ajajoont läbi 100 aasta alustades esimesest heliplaadist 1901. aastal ja lõpetades Eesti eurovisiooni võiduga 2001. aastal. Materjali kogumiseks kulus üle 2 aasta ja enamus eksponaatidest on annetused muusikutelt endilt. Vabaduse kõla räägib Eesti levimuusikast läbi kõige olulisemate inimeste, ansamblite, heliloojate ja sündmuste.
"Heino Pedusaar ja Anatol Sügis panid kokku esimese süntesaatori. See on alles pill, meeletult raske ja sellega sai teha selliseid hääli, mida muidu teha ei saanud, selle nimi on varioola, sellega sai teha sellist saatemuusikat, mida muidu ei saanud," rääkis kuraator Risto Lehiste "Aktuaalsele kaamerale".
Koos rollingute ja biitlite vaimustusega läks Eestis lahti ka isetehtud kitarride buum.
Koos rollingute ja biitlite vaimustusega läks eestis lahti ka isetehtud kitarride buum.
"Ja siin on siis põhimõte, kuidas vanasti kitarre tehti. Võeti kapiuks, siis võeti mujalt kitarri pealt kitarri kael ja ühendati ära. Basskitarri keeli saadi kultuurimaja klaverite seest, päris kitarri keeltega oli suuremaid probleeme, aga helipead võeti taksofonidest, siit krutiti välja ja sellepärast nad tihti ei töötanud," selgitas Lehiste.
Ühe korraliku kitarri tarbeks tuli muusikamehel rüüstata kümmekond telefoniputkat.
"Kui Eesti telefoni tööle läksin, siis sain vana montööriga kokku, kes ütles et kui 60ndatel tööle läks, oli ümber vöö telefonitorusid nagu käeraudu, et 20–30 toru pidi teinekord päevas vahetama," rääkis amatööroperaator ja muusikafänn Heino Maripuu.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud näitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" Maarjamäe lossi tallihoones jääb avatuks 2020. aasta lõpuni.
Toimetaja: Merit Maarits