Mida kiiremini aeg näib mööduvat, seda enam vajame jäädvustusi kaduvast maailmast. Kuigi fookuses on muidugi pigem Pärnu hoonestus ja väljanägemine läbi sajandite, muutub koos linnaplaaniga ka linna vaim. Keha ja vaim käivad ikka käsikäes ning seetõttu pole Esna raamat vaid pelgalt majade ajalugu, vaid neid hingega täitvate inimeste lugu.

Juttu oskab Esna vesta, nagu tema antikvariaadi külastajad ise kinnitada võivad. Kui palju võib seal kohata minevikuhuvilisi, kes tema abiga sealt ajaloomaterjali ammutavad. Peale asjaolu, et raamat on kirjutatud meeldivas kõnekeeles, leiame sealt peale meelelahutusliku väärtuse midagi enamat. Samamoodi võime leida praeguste ööklubide alt midagi tõelisemat ja olulisemat ja selle nimeks on perspektiiv.

Perspektiivi pannakse Pärnu kenasti, sest raamatu on ju kirjutanud keegi, kes seda linna tõesti armastab. Tihti on kirjutistest tunda igatsust kadunud ajastu järgi, kus suhtumine linna arengusse ja olemusse oli hoopis teistsugune. Seda võiks lugeda iga tõsisemalt Pärnusse investeeriv "arendaja" ning linnavalitsus, meenutamaks neile eelkäijate ja ettevõtjate suhtumist ja meelelaadi. Kuigi esmapilgul saab ju öelda, et Pärnus on muutunud paljud tänavad, pargid ja ranna-alad, on kõige enam muutunud siiski valitsev mentaliteet.

Kuidas siis kohtuvad uus ja vana? Raamatu kontekstis siiski suhteliselt nukralt, sest palju läbi elanud Pärnu ei oma enam tasakaalukamat mentaliteeti ning linnaga käiakse ümber ehk veidi kergekäeliselt. Ehk saaks siinkohal rääkida Pärnu vaimust. "Pajatusi" on siiski vaimust kõnelev teos, Pärnu piibel. Ja mis keha see on, kel vaimust puudust? Suvepealinna vaim või hing on madalpunktis, milles võib süüdistada moodsat aega, mis ei suuda juhinduda mineviku helgematest näidetest. Kindlasti on Pärnu ka täna päris hansalinn, kus äritegevus ei muutu vist sajanditega.

Raske on linna ette kujutada sellisel ajal, nagu ta seda kirjeldab. Ometi oli see kõik tõsi. Kas pärnakale on see raamat parem lugeda? Teos on tõesti spetsiifiline vaid ühele linnale, kuid eks saab iga ajaloohuviline sealt peale linnakirjelduse ka üldisema aura kohta, mida olemuselt kindlasti paljudes Eesti linnades olnud on. Oleks muidugi tahtnud näha rohkem fotosid. Igal olulisemal pealinna majal ongi oma toimik: näofoto koos iseloomukirjeldusega ning ülevaade elukäigust.

Pärnu vajab visiooniga juhti, kes annaks linnale tagasi tema vaimu. Ei tea, kas linnajuhtimisega ametis olevad inimesed on seda lugenud või kingivad niisama läbikäivatele tähtsatele tegelastele? Kindlasti võiksid nad külastada Esna antikvariaati, kui just suitsumürgitust ei pelga saada. Paradoksaalselt on Pärnu vaim ikkagi elus ja kummitab seal regulaarselt ringi. Ja kes oleksid hingeotsingute jaoks paremas olukorras kui linnaisad? Pärnul on alati olnud paremaid ja kehvemaid aegu, kuid linnakodanike ettevõtlikkus on alati sihile viinud. Selleks lähebki vahel vaja meeldetuletusi kummituselt, kes mäletab paremaid aegu.