Maarja Kangro uuest raamatust: seal on ka asju, mis teoorias avalikkuse ette jõudma ei peaks
"Ringvaate" stuudios käis Kirjanik Maarja Kangro, kes on saanud kolm aastat kirjanikupalka ja kel ilmub nüüd uus raamat "Minu auhinnad", mis sai kirjutatud plaanitust paksem ning paljastab tema sõnul nii mõnedki kirjandusmaailma seigad, mis avalikkuse ette ehk jõudma ei peakski.
Kangro märkis, et paksus polnud siiski sunnitud, vaid tuli iseenesest. "Mul oli plaanis mitu õhemat raamatut, aga see auhindade teema niivõrd paelus mind. Mida sügavamale ma sinna sisse läksin, seda enam hargnesid uued teeotsad," kirjeldas ta.
"Tegelikult on see ka niisugune teema, millest ei ole nii väga palju kirjutatud. Sotsioloogid on seda küll viimastel aastakümnetel hakanud uurima, aga ega seda laiale publikule väga avalikult avatud ei ole."
Tunnustus ja prestiiž on tema sõnul loomemaailmas keskse tähtsusega. "Nii palju on kannatamist, nii palju on seda kuulsuseiha. Surematuse iha jääb võib-olla küll ajalukku, sest praegu tahetakse pigem kohe esile pääseda."
Samuti nentis ta, et tegelikult taoline mõõdutundetu produktsioon tema põhimõtete hulka ei kuulu. "See on tore, et on ka väga viljakaid kirjanikke, kes kogu aeg toodavad. Mul ei ole mitte midagi selle vastu. Aga ma arvan, et mina olen ikkagi veel selline romantik."
Kangro nõustus, et on n-ö ohtlik kirjanik, kuna paneb raamatutesse palju enda ja oma lähedaste isiklikke elusid. "Ma arvan, et vähemal või rohkemal määral on see nii kõigi kirjanikega. Kindlasti on kirjanikke, kes on vähem ohtlikud kui mina. Mina armastan panna teostesse inimesi – vähemalt viimases kahes teoses – nende oma pärisnimedega. Inimene nähku siis ausalt seda peegeldust ja seda, mis temast minule paistab." Samas lisas ta, et aususe ja tõe kriteerium on ta ainult iseenda jaoks.
Ta loodab, et skandaale selle raamatuga ei tule. "Ma tahan endast jätta muljet, et ma olen selline viks, hea ja eetiline inimene. Ma püüdsin sõprade antud eetilisi nõuandeid kuulata, aga eks siin on paljastatud küll paljusid seiku ja asjaolusid."
Kangro rääkis, et on raamatus kirjeldanud näiteks mõndasid žüriikogemusi ja auhindade saamist ümbritsevaid sündmusi. "Ka tolleaegsetest inimsuhetest on nii üht kui teist, võib-olla selliseid asjaolusid, mis teoreetiliselt ei peaks laiema avalikkuse ette jõudma. Mõned žüriiarutelud ja suhtekeerised." Samas märkis Kangro, et kuulas oma ema Leelo Tungla nõu ja võttis mõned asjad raamatust siiski välja.
Kirjanikupalgast ja sellega toimetulekust rääkidest märkis Kangro, et ta peab jääma diplomaatiliseks ning seda väga arutada ei taha. Samas lisas ta, et on sellega ise ilusti toime tulnud. "Õnneks olid ka muud sissetulekud." Raamatute väljaandmine toob tema sõnul ka üht-teist sisse ja pole ainult väljaminek.
Viimane kirjanikupalk laekub Kangrole detsembris. "Eks ma midagi välja mõtlen, ärge minu pärast muretsege. Mina pigem muretsen selle pärast, et need kirjanikupalga pesad tühjaks ei jääks, et esimese viie asemele tuleksid nüüd järgmised viis."
Toimetaja: Merit Maarits