Kirjandus ja raamatud saadavad inimest kogu elu. Kirjandus aitab kujundada väärtusi ja hoiakuid, aitab muuta inimesed empaatilisteks, teistega arvestavateks. Kirjanduse kaudu saame aimu teistest kultuuridest. Meidki mõistetakse paremini just kirjanduse ja raamatute kaudu – ilmselt tajutakse eestlase loomust maailmas kõige paremini just näiteks tänu Tammsaare või Kivirähki romaanidele

Riigi siht peaks lähiaastatel olema laste ja noorte lugemus, head raamatud nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele. Loomulikult ei tohi unustada loojat ja autorit – nii kirjanikupalk, mida finantseerib ministeerium, kui ka Kultuurkapitali ehk Kulka jagatavad loomestipendiumid peavad toetama uue loomingu sündi. Seda kõike ikka selleks, et uut ja värsket lugeda oleks meil endil ning midagi pakkuda ka suurele maailmale.

Kindlasti ei ole koosne see "pakkumine" vaid uudiskirjandusest. Inglise keeles on avaldatud Jaan Krossi "Kolme katku vahel", peatselt ilmub Anton Hansen Tammsaare "Tõe ja õiguse" I köide ning hiljutisel Leipzigi raamatumessil kõneldi ka Karl Ristikivi saksakeelsest tõlkest. Klassika tekib ajaga, olles tuumaks kõigele, mis tulevikus järgneb ja elavas kultuurikontekstis üha teiseneb.

Tõusev rahvusvahelistumine

Nii nagu näiteks filminduses, on Eesti suurem nähtavus ja mõistmine maailmas väga oluline ka kirjanduse kaudu. Konkurents on äärmiselt tihe, kuid meil on üks suur eelis: Eesti lugu ei jutusta keegi teine peale meie endi.

Riik peab seega jätkama Eesti kirjanduse rahvusvahelise tuntuse nimel tehtava töö finantseerimist.

Meie raamatud on väljas rahvusvahelistel raamatumessidel Bolognas, Londonis, Leipzigis, Frankfurdis ja Helsingis. Eesti kirjanike ja kirjanduse rahvusvahelistumisele aitavad kaasa aina laiemat tuntust koguvad kirjandusfestivalid nagu Prima Vista Tartus või HeadRead Tallinnas.

Kuid milline on rahvusvahelistumise tuntav tulemus siin, kodus?

Kui Eesti oli koos Läti ja Leeduga 2018. aastal Londoni raamatumessil peakülaline, siis küündis tõlgitud teoste arv üle saja. Keeli, millesse tõlgiti, oli kokku 27.

Lugemishuvi Pikalt tänavalt

Nii väikestele riikidele, ja kontekstis, kus raamatuid ilmub igapäevaselt tuhandeid, on Londoni raamatumessil kogetu suur edulugu. See kinnitab, et me oleme kusagil midagi õigesti teinud.

Eesti Lastekirjanduse Keskus Tallinnas Pikal tänaval on paljudele lihtsalt üks armas paik, kus olla kahekesi – koos raamatuga. Tehnilisemalt väljendades on tegemist kirjandusvaldkonna ainukese riigiasutusega, kompetentsikeskusega, kelle põhiülesanne on eesti lastekirjanduse arendamine, kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine.

Keskuse maja on aga tõeliselt elamuslik ja inspireeriv koht, huvitavate lugude ja arendavate tegevuste kohtumispaik, mis kõnetab ja aktiviseerib noori lugejaid ja kuhu on alati soov tagasi tulla. Nõnda on keskus ise kirjutanud.

Tegelikult peaks raamatuhuvi algama ikkagi kodust, aga muidugi ka lasteaiast ja koolist. Laps, kes loeb, on tulevikus tähelepanelik, loov ja laia silmaringiga inimene.

Lastekirjanduse keskus tutvustab Eesti kirjanikke ja illustraatoreid ning aitab orienteeruda aina kasvavas laste ja noorte kirjanduse maailmas. Keskus korraldab koostöös koolide ja raamatukogudega lugema innustavaid üritusi, annab välja lastekirjanduse auhindu ning almanahhi "Nukits". Keskuse eestvedamisel kingitakse igale vastsündinule Eestis raamat "Pisike puu". Jätkuks vaid häid ja köitvaid lasteraamatuid!

Ka keskus esitleb meie lastekirjandust üle maailma samal põhjusel nagu seda muidu tehakse.

Valdkonna toitvad väärtusahelad

Eks rohkem võiks alati olla. Mingis mõttes võib öelda, et kirjanduse valdkond oma murede, aga veel suuremate rõõmudega pole kuidagi erilisem teistest valdkondadest. Riigieelarve võimalused on soovidest väiksemad iga pool. Mida me aga tegema peame, on otsida oma tegevustele võimalikult laia mõjuvälja.

Tahame ühiselt, et emakeeles oleks kättesaadav nii ajaviitekirjandus kui ka väärtkirjandus, nii algupärand kui ka maailmaklassika. Me teeme seda kõike mõeldes lastele, hoides seeläbi järjepidevust ja luues üha uusi mõttetähendusi. Nii nagu kultuuris ikka.

Selle kõige realiseerimiseks vajame aga laiemat väljavaadet. Mõistes, milliseid väravaid avas, ja tegelikult ikka veel avab fakt, et olime peakülaliseks Londoni raamatumessil, peitub üks lahenduse võti ehk just selle kivi all.

Miks mitte ei võiks näiteks Eesti laste- ja noortekirjandus ning illustratsioonid olla tähelepanu keskpunktis Bologna raamatumessil? See on maailma kõige suurem lastekirjandusele ja raamatuillustratsioonidele keskenduv mess. Riigi siht kirjanduses olgu lähiaastatel lapsed ja noored.

Aastani 2023 on piisavalt aega, et seada sihte ning olla lähitulevikus tänu võimalikele uutele kontaktidele üha tuntum ja arvestatum kirjandusmaa. Meie mäluasutustel on ideid, teadmisi ja võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt populariseerida pärandi abil lugemist ja väärtustada lugemust.

Tekkivad väärtusahelad on toeks kõigile, kes Eesti kirjandusilma üheskoos moodustavad – kirjanikud, illustraatorid, kirjastajad, tõlkijad ning muidugi ka raamatuid "neelavad" lugejad.