"Pean tunnistama seda natuke melanhoolses toonis, et see sõnum mõjus kui sõnum lähedase hinge kadumisest. Tegelikult NO teater, see grupp, see kooslus mängis minu elus väga olulist rolli. Olles neid selle 10 aasta jooksul väga hoolega jälginud, siis nende ärakadumine loomulikult esimese reaktsioonina tähendas, et miski suur tühjus, tühimik on ees ootamas," sõnas Evestus.

Evestus nägi NO99 tegevusaja jooksul ise ära kuskil 60–70 lavastust. Kuna "Kihnu Jõnn", millega teater paneb oma tegevusele punkti, on tal juba ära nähtud, ei ole tal vaja enam teatri kassasse minna. Ta lisas, et truu vaatajana oleks tal olnud õigus oodata trupilt veel umbes 30 lavastust.

"Seda õigustatud ootust on petetud, aga ma ei saa seda nõuda selle hinnaga, et see trupp, see kooslus irduks enda eesmärkidest, oma ideaalidest. Nii, nagu nad eile ka väga kenasti selgitasid, siis need lahkumineku põhjendused on väga hästi välja öeldud, ära seletatud."

Ta märkis, et need, kes teatri tegemisi hoolega kõrvalt jälgisid, võisid tunnetada, et miskit on viltu ja miski enam ei toimi. "Ilmselt kõige rohkem sai seda tunnetada meeskond ise. Minu meelest selle meeskonna otsus õigel hetkel tõmmata joon alla ja avada uks muudeks võimalusteks on õigem kui jääda lõputult vinduma."

Evestuse jaoks oli oluline pöördepunkt see, kui trupp lagunema hakkas. "Trupis olid mitmed suured-säravad tähed, kes moodustasidki selle tuumiku, ja kuna minu teatriteadvus kasvas koos nendega – nemad avasid minule uksi – siis minu jaoks tekkis see tühimik, kui Ojasoo võttis oma kursuselt noored nende asemele ja selle käivitamine võttis aega."

Ta lisas, et teatriringkondades on välja toodud pigem seda, et viimaste aastate lavastused ei jõudnud enam publikuni ja NO teatrit iseloomustasid viimastel aastatel tühjad saalid.

"Kuigi ma arvasin, et sellel sügisel on uus algus, sest "Kihnu Jõnniga" alustati teist teed. Alustati sellega, et nii nagu Von Krahl kunagi varasemalt – toodi lavastus lavale, mängiti seda kindlad mängukorrad – ja ma võin kinnitada, et "Kihnu Jõnni" piletid on olnud välja müüdud. Ma arvasin, et mitte enam tavalist repertuaariteatrit esindades on võimalik saavutada mingi uus hingamine ja minna ühe lavastuse juurest teise juurde oma ideede ning ideaalide elluviimise nimel, et ehk see annab mingi uue võnke. Aga tuleb välja, et ei andnud."

Evestus tõdes, et vabariigi siseselt on NO99 inimesi kõnetanud väga mitmel korral. "Aga see kõige olulisem samm, millega nad on hakkama saanud, on see, et me oleme jõudnud rahvusvahelises teatrimaailmas ka kaardile. Lausa selliste tegijatena, et läbi NO teatri on Eestit märgatud kui teatrireaalsuse uuendajat. Mitmed NO teatri trupi liikmed on positsioneerinud ennast väga tugevalt väljaspool, mis näitab, et tegelikult need sammud, mida nad on astunud oma ideaalide suunas, on väga õiged ja põhjendatud."

Ta on kindel, et NO99-st jääb maha mingisugune tühimik. "Kuna nad on nii tugevalt kinnitanud ennast meie teatri lähiajaloos, et sellest ei saa üle ega ümber – teatriuurijad kirjutavad veel aastaid sellest fenomenist, mis siin aset leidis." Ta lisas, et trupi tuleviku pärast muretseda ei tasu, nagu nad on ka isegi öelnud. "Nad kõik leiavad endale koha siin või seal ja me saame neid elamusi nautida veel ning veel."

Evestus tõdes, et Eesti teatrimaastikust rääkides on siin tõepoolest nii vinduvaid kui ka uuendust nõudvaid truppe. "Aga meil on ka mitmeid teisi tegelasi – meil on Kinoteater, meil on Must Kast, Tartu Uus Teater, Vaba Lava, Kanuti Gildi saal, kes kõik pakuvad väga uusi ja huvitavaid elamusi. Pole üldse välistatud, et järgmisel korral, kui me nendesse kohtadesse läheme, vaatavad meile otsa mõned tegelased endisest NO teatrist. Nii et ma usun, et see tühimik on võimalik väga lühikese aja jooksul täita, aga asendamatu on kindlasti see, millega nad hakkama said ja seda ei saa hetkega unustada."

NO99 lõpetamisega jääb üle 1 miljon riigitoetust. Evestus loodab, et selle jagamiseks korraldatakse konkurss, et parim idee võidaks. "Meil oleks uuesti põhjust tõsta pilk nende stendide ees, mis teatri ees on ja minna ka püstipäi teatrisse sisse ja veel suure elamuse, kogemuse võrra rikkamana sealt välja tulla. Ma arvan, et see on veel üllatus, ja ma arvan, et see on ka põhjus, mille nimel tasub olla põnevil, ja mille nimel Eesti teatritegijad kindlasti peaksid praegu pingutama ja mõtteid koondama. Maja on tühi, raha on üle – võtke midagi ette."