Esimese ülesastumise kinoekraanil sooritas Tõnu Kark 19-aastaselt, Kaljo Kiisa filmis "Keskpäevane praam", kus saab teda näha paaris episoodis tehnikahuvilise poisina, kes tahab järele uurida, kuidas töötavad laevaradarid. Film jõudis vaatajate ette 1967. aastal.

Esimene n-ö suur roll kinoekraanil tuleb 12 aastat hiljem, Olav Neulandi debüütmängufilmis "Tuulte pesa" (1979). Filmis läheb vallapartorg Tiit Paljasmaa esimesel sõjajärgsel aastal kusagil Võrumaa pärapõrgus vastamisi väiketalunik Jüri Piiriga (Rudolf Allabert), kes tahab jääda ellu ning oma talus rahulikult toimetada dramaatilise ajastu "tuulte pesas". Tiit Paljasmaa osatäitmine on Tõnu Kargu filmitähelennu algus. Selle järgnevad olulised rollid Kaljo Kiisa põnevusfilmis "Metskannikesed" (julgeolekuohvitser Rein), Peeter Simmi "Ideaalmaastikus" (kolhoosiesimees Tuvike), Arvo Kruusemendi "Karges meres" (Matt Ruhve), Kaljo Kiisa "Nipernaadis" (Toomas Nipernaadi) jpt.

Pärast "Karge mere" linastumist 1980. aastate alguses läheb rahva seas käibele ütlemine "Eesti film käib Karguga" ja sõnamäng Kruusemendi-Gailiti teose pealkirjaga – see ristitakse ümber "Kargu mereks". Paljudes nendel aastatel valminud filmides on Tõnu Kark peaosatäitja või üks peaosalistest. Saates selgitas Kark lähemalt, miks niisugune rahvajutt Eesti filmi kohta omal ajal lahti läks.

"Autoportrees" kõneleb ta ka sellest, kui oluline on tema jaoks partner ja vastasmängija filmi võtteplatsil - eriti meenutas ta koosmängu Arvo Kukumäega, kellega tal kaamera ees vastastikku improviseerimine ülihästi "mässis".

2019. aasta jaanuaris jõuab kinoekraanile Hardi Volmeri uus mängufilm "Johannes Pääsukese tõeline elu". Tõnu Kargul on selles filmis taas oluline roll, ta on setukene Sergo, kes on omal kombel teejuhiks meie esimesele filmimehele Johannes Pääsukesele. Sergo on Arvo Kukumäele kirjutatud roll, aga seda lõpuni mängida Kukumägi ei jõudnudki. Nüüd teeb Kukumäele mõeldud osa kinolinal ära Tõnu Kark.

Tõnu Kark on olnud kinoekraanil ka omaaegsete suurstuudiote menufilmides, mida üle NSV Liidu vaatasid kümned miljonid inimesed, "Autoportrees" meenutab ta siiski üksnes Eestis tehtud filme.

Saade "Autoportree" valmib koostöös Kultuurkapitaliga. Igal aastal toetab Eesti Kultuurkapital filmivaldkonda 2,2 miljoni ja näitekunsti valdkonda 2 miljoni euroga.