Festivalimaastikul on juba aastaid olnud suunaks ka teiste kunstivaldkondade kaasamine. Rotterdami filmifestival on samuti kutsunud aastaid festivalile esinema kunstnikke, heliloojaid, bände, sest filmikunst kui meedium ühendab neid kõiki valdkondi. Nii näiteks on Rotterdamis festivali ajal (veel selle nädala lõpuni) üleval Jean-Luc Godardi "Pildiraamatul" (film linastus ka eelmisel PÖFFil) põhinev installatsioon, millest film on vaid üks mobiilne väljund.

Oma meistriklasse ja loenguid pidasid festivalil näiteks sellised nimed nagu Claire Denis, Jia Zhangke, Carlos Reygadas, Agnieszka Holland, Cliff Martinez, Sergei Loznitsa. Kõige kaasavama meistriklassi pidas Gaspar Noé filmi "Ekstaas" koreograaf Nina McNeely, kes on teinud kaastööd näiteks Björki, Rihanna, Skrillexiga. Eelistused on McNeelyl tumedama ja intensiivsema rütmi ning tribal puudutusega n-ö klubimuusika, kuid nagu näha ta koostööprojektidest, suudab ta oma kunsti kohandada ka laiemale ringile. McNeely koreograafia on äärmiselt nõudlik tantsijale, ehkki näib suhteliselt lihtsana. Peamine on rütm, millele ehituvad elemendid on juba tantsija fantaasia ja võimekuse teha. McNeely praktilises töötoas võisid kaasa lüüa kõik, kes soovisid. Kahjuks aga ei võimaldanud piiratud aeg ja ruum muud, kui õhkõrna arusaamist sellest, milline võttestik staarkoreograafil on ning millised on su enese piirid nende kohandamisel.

Filmi "Ekstaas" koreograafi Nina McNeely töötuba

Hiina visuaalefektide meister Samson Wong esitles oma töötoas Zhang Yimou uut kostüümidraamat "Shadow" (2018). Wong hoidus kiivalt paljastamast oma töö saladusi, mis võib olla ongi sedavõrd tehnilist laadi, et asjassepühendamatutele mõjuksid igavana. Küll aga presenteeris Wong pilte oma sõpradest ja reisidest, justkui unustades, miks teda Rotterdami oli kutsutud. Huviliste ring, kes teda kuulama olid kogunenud, oli aga suur, sest Wong on teinud VFX kaastööd ka Hollywoodis (Incredible Hulk, X-Men, Transformers, Twilight). Wong andis mõista, et visuaalsed efektid ja teose viimistlemine ning kujundamine arvuti abil pole muud kui põnev mäng. Arvuti abil saab kujundada maailma, millega ta on tahtnud mängida, kuid mida pelk vaatamine kinolinalt ei võimalda. Veidi paotas Wong ka saladuskatet Yimou filmi "Shadow" kunstiliselt lahenduselt - filmi kontseptsioon rajaneb hiina tuššijoonistuse traditsioonil, kus sügavus ning ruum luuakse heleduse ja tumeduse ehk värvikihi paksuse põhjal. Filmi pealkiri märgib vale ja tõelisuse suhet, mis kajastub ka peategelases ning ta variolendis. Kas Zhang Yimou vaatemänguline võitluslugu ka Eestisse jõuab, teavad juba levitajad ja PÖFFi korraldajad.

Oma sõnum oli kogu Euroopale aga Poola mainekal filmitegijal Agnieszka Hollandil, kes pidas Rotterdamis, Hilton Jardin hotellis, täissaalile Vabaduse loengu. See oli ka tänavuse IFFR-i üks tippsündmusi, sest sedavõrd kaalukat ajaloolist pagasit nagu Andrzej Wajda ja Krszystof Zanussi käe all alustanud Hollandil on vähestel tänapäeva filmitegijatel välja pakkuda. Holland mõnes mõttes kordas juba varemgi mitmel pool kõlanud hoiatusi uue ähvardava autoritaristliku ajastu ja sellega kaasneva kaose eest, kuid need hoiatused kõlavad aasta aastalt üha aktuaalsemalt. Lapsepõlves Teise Maailmasõja traumaatilise kogemuse saanud Holland kutsus nii filmitegijaid kui ka laiemat üldsust üles väljuma mugavustsoonist, et kättevõidetud vabadust hoida.

See heaolu, mida läänemaailm praegu naudib, on aastakümnetepikkuste protsesside tulemus, hiljutised sündmused Poolas, Ungaris ja Ühendriikides, kus võimule on saanud fiktsionaalseid lubadusi andnud natsionalistlikud populistid, osutavad aga suundumustele, mis võivad saavutatu põrmu paisata, hoiatas Holland. Ta tõdes, et rahvamasside mugavust ja laiskust on lihtne ära kasutada, sest kõik arvavad, et kriisid neid ei ohusta, nad elavad kujutluslikus mullis nagu Peter Weiri filmi "Truman Show" (1998) kangelane.

Tegelikkus on aga fiktsioonist ohtlikum, hoiatas filmitegija. Donald Trump kui tõsielusarjade kaudu tuntust kogunud fiktiivne karakter võitis suurriigi valimised pärisinimeste häältega, hakates ellu viima oma võimu tagamise nimel ideid, mis pikemas ajaplaanis ähvardavad kõikuma lüüa hapra julgeolekutasakaalu üle maailma. Populistid kasutavadki ära lihtsameelsust, ähvardades tõestamatute vandenõuteooriatega ja andes mitte millelgi rajanevaid lubadusi, sinna juurde saab lisada annuse konservatiivset natsionalismi, mis justkui väljendaks muret rahvusriigi saatuse pärast. Just siit paljastubki ühine joon ajaloost juba tuttavate suundumustega, mis viisid näiteks Teise Maailmasõja puhkemiseni. Agnieszka Holland kutsus filmitegijaid üles tooma filmidesse tagasi reaalsed karakterid ja elulised probleemid, looma filme ning tegelaskujusid, millel oleks vastutus ja paneks tööle vaataja kujutlus- ning mõtlemisvõime, lõhkudes seda turvamulli, mida toetab petlik meelelahutus.

Vabadus tähendab kolme asja, ütles Poola filmitegija - riski, vastutust ja visadust. Vabadust  võib võrrelda džungliga, kus kogu aeg pead olema valvel, mõtestades ümberringi toimuvat ja sellele adekvaatselt reageerima. Alternatiiv sellele on loomaaed ja kes meist tahaks seal elada?

Vaata Agnieszka Hollandi täispikka loengut: