Galerii: Tartu otsib kesklinna parkimismajale skulptuurset lahendust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kevadel välja kuulutatud Tartu kesklinna parkimismaja arhitektuurivõistluse kaudu otsis linn parkimismaja, mis sobiks arhitektuurselt kokku väärika vanalinnaga, mahutab vähemalt paarsada autot, aga samas pakub ka kaubandus- või teeninduspiirkonda, mille abil siduda hoone ümbritseva ruumiga. Konkursile laekus 29 tööd, kuid esialgse analüüsi tulemusena kõik neist püstitatud eesmärgile ei vasta.

Tartu nägemusel peaks Vabaduse puiestee 6 krundile rajatav parkimismaja mõjuma pigem skulptuuri kui parkimismajana. Laekunud võistlustöid vaadates hindab linnaarhitekt Tõnis Arjus, et žüriil seisab ees raske valik, sest arhitektide looming on olnud väga lennukas ja üksnes arhitektuurilise sobivuse alusel on töid keeruline hinnata.

"Eelkõige sellepärast, et seal pole mitte kunagi maja olnud. Tegemist on alaga, mis on jäänud siis ka ajaloolisest linnamüürist väljapoole ja ka pärastpoole ei ole sinna hoonet rajatud. Igal juhul, kui sinna maja tuleb, siis see on midagi täiesti uut selles mõistes. Ja nüüd ongi väga palju valikukohti ka žüriil, et mida siis valida: kas võtta midagi, mis proovib olla rohkem ajalooline hoone või mingit täiesti kunstiprojekti laadset lahendust, milliseid on ka esitatud. Lahendusi on täiesti seinast seina," kommenteeris linnaarhitekt Tõnis Arjuse ERR-ile.

Võistlustööde suurimaks erinevuseks ongi hoonete väljanägemine. Tööde sarnasusteks olid aga ringrambi kasutus ja katuse funktsiooni asendamine terrassiga. Viimane mõte tekitas žüriis ka mitmesugust arutelu.

"Meie kliimas on katuseterrasside kasutatavus tegelikult selline väga-väga lühiajaline. Teisalt, kogemus juba olemasolevate tänava tasapinnast oluliselt kõrgemal olevate pindade kasutusel on olnud pigem negatiivne kui positiivne, nii et sellist katusele teiste funktsioonide andmist pidasime me väga julgeks sammuks," ütles abipinnapea Reno Laidre.

Kui hinnata töid aga etteantud lähteülesande ja piirkonna detailplaneeringule tuginedes, siis linna silmis paljud võistlustööd esialgset sõela ei läbinud.

"Ikkagi alla poolte on see kogus töid, mis tõenäoliselt läheb edasi sellisena, et me vaatame sisu edasi, kaasame eksperte, insenere ja anname hinnangu ka tehnilisele teostatavusele," tõdes abilinnapea.

Lisaks detailplaneeringule ja lähteülesande täitmisele hinnatakse tulevase parkimismaja juures ka funktsionaalsust.

"Vähemalt tänava tasapinnal peavad olema eri pinnad või mingisugused kasutatavad pinnad, mitte parkla. See on eelkõige selleks, et tagada aktiivne tänavafront, kus inimesed käivad sisse-välja, et seal ei oleks selline n-ö surnud linnaruum. See on tegelikult suuremas osas esitatud töödes ka esindatud, mis on väga positiivne. Nüüd ongi erinevad lahendused, kuhu poole need aktiivsed pinnad on suunatud ja kas nad hakkavad esitatud lahenduses tööle või mitte," kommenteeris Arjus.

Nii Arjus kui Laidre on üsna veendunud, et tulevane parkimismaja on nõuetele vastavate konkursile esitatud tööde seas olemas.

Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 18 000 eurot. Žürii teeb lõpliku otsuse septembris.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: