Takashi, oled jõudnud siia Vaskjala loomeresidentuuri võrdlemisi kaugel asuvast Jaapanist. Kuidas leidsid tee siia ja üldse Eestisse?

Avastasin Vaskjala interneti kaudu, tundus huvitav, kandideerisin ja osutusin valituks. Tänan selle suurepärase võimaluse eest.

Sinu kunsti filosoofia on väga keskkonna-, materjalide taaskasutuse ja inimene-loodus suhete teadlik. Kas oled religioosne inimene? Kui suurt rolli mängib budism tänases Jaapani kunstis?

Ma kasvasin üles Tokyo lähedal ja mu lapsepõlves oli seal kandis veel palju loodust. Õppisin kala ja linde püüdma ning vanemad õpetasid mulle mitmeid traditsioonilisi mänge. Minu koolis käis üks dokumentaalfilmide tegija, keda hakati hiljem nimetama Akira Kurosawaks ja kes võitis Cannes'i filmifestivalilt 1985. aastal kõrgeima dokumentaalfilmi auhinna. Ligi 20 aastat oli tal oma teleshow, kus ta näitas erinevaid antropoloogilisi dokumentaal- ja lühifilme erinevate maailmajagude põlisrahvastest. See mõjutas tugevalt minu teadlikkust ja maailmamõistmist lapse ning noorukina.

Minu perekond põlvneb samuraide klassist ja see on samuti andnud mulle suure huvi kõige spirituaalse ja ka tseremoniaalse vastu. Näiteks võitluskunstid, teetseremooniad, ikebana, kyudo jne. Nagu ütlevad põlisameeriklased apatšid – "Jumala nimi on tähtsusetu. Tõeline Jumal elab armastuses maailma vastu." See apatšide kirjeldus on ainult väike osake suuremast mõtisklusest, aga need mõtlikud sõnad ja mõtted annavad elule sügavust. Ja tarkust. Mulle väga meeldib indiaanlaste loomus ja olemus ning nägemus universumist.

Olen täheldanud, et jaapanlased on väga täpsed ja ülikeskendunud detailidele kõiges, mida ette võtavad. Isegi kõige lihtsamates asjades. Kas oskad veidi lähemalt selgitada, kust see tuleb?

Me [jaapanlased – toim]  kasutame söömiseks pulki. Ja need pulgad, nende hoidmise viis jäljendab ja sümboliseerib linnunoka kuju. Ehk me nokime nendega süües nagu linnud. Ka käsi, mis hoiab pulki, meenutab linnu pead. Kirjatähed ehk hieroglüüfid jäljendavad samuti otseselt või kaudselt erinevaid elus ja eluta olendeid, nähtusi, ilma – praktiliselt kõike mida on võimalik graafiliselt kirjeldada. Kogu see maailmale omane detailirohkus on tõenäoliselt meie kultuuris nii sügavalt sees, et meil endal ei teki selle koha pealt mingeid küsimusi.

Igaüks on kunstnik – mida tähendab see väide sinu vaatenurgast?

Inglise keeles leidsin sõna kunst (art) ka sõnadest maa (earth) ja süda (heart). Igal inimesel on oma süda mõtlemiseks. Südamega mõtlemine teeb igaühest kunstniku.

Millised kunstnikud on sulle olnud suurim inspiratsioon ja kuidas sinust sai kunstnik?

Nooruses oli mul palju probleeme suhtlemisega, ma ei osanud ennast sõnastada ega piisavalt selgelt väljendada. Kuni ma hakkasin ennast vihkama. Õnneks toimus samal ajal minu elus pööre visuaalse disaini poole ja sellest sai mu jaoks universaalne, piireületav suhtluskeel maailmaga. Visuaalse disaini omadus igaüht silmapilkselt kõnetada on olnud mu jaoks suurim ja katkematu inspiratsiooniallikas. See kiirus ja jõud, millega visuaalne disain ühendab kunstniku publikuga on väga sarnane muusika ja inimeste sidemele.

***

Takashi alustas oma kunstnikuteed vaskplaadi graveerijana ja graafikuna. Ta elab Tokyo äärelinnas ja töötab Tsukuba kunstikeskuse direktorina alates 2013. aastast. Ta oli Fukushima 2011. aasta 3. novembri õnnetuse ohver ning on sündinud Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi mälestuspäevade vahel. Seetõttu on teda saatnud lapsest saati soov inimrahu järele.

Viimastel aastatel on ta loonud mitmeid väliinstallatsioone looduse ja sümbioosi teemadel. Vaskjala Loomeresidentuuris valmib kunstiteos pealkirjaga "Mõistuse nool", mis on inspireeritud Jaapani vibulaskmise sihtmärgist. Traditsiooniline Jaapani vibulaskmise sihtmärk on tema teoses valmistatud söest ja selle keskpunkt on lipuvarras. Vardas olev lipp kordab Jaapani vibulaskmise sihtmärki. See tähistab Emakest Maad ja Isa Taevast ning näib, nagu nool oleks Maale sihitud Isa Taevast.