"Koolon-live". Jan Uuspõld: vähese publikuga etendused on palju erilisemad ({{commentsTotal}})

DRAAMA festivaliga sai alguse uus ürituste- ja videolugude sari, kus "Kooloni" saatejuht Erni Kask toob Tartu või Tallinna Erinevate Tubade Klubisse huvitava külalise avalikuks vestluseks publiku ees. Seekord istus saatejuhi vastas Jan Uuspõld.

Uuspõld tõdes, et ega ta enam ei kipugi väga intervjuusid andma.

"Ma olen nii palju rääkinud, mulle endale tundub mu jutt juba niisuguse purjus inimese jutt, kes kordab kümme korda sama juttu," sõnas ta.

"Koolon-live" ei seisnegi enam ainult jutuajamises, vaid külalised on palutud tegema ka muusikalisi etteasteid. "Ma pole mitte kunagi esinenud nii, et ma saadan ennast ise kitarril," ütles Uuspõld.

Esmalt esitas ta ta ühe oma lemmiku armastuslauludest, B.B. Kingi "Guess Who":

Uuspõld rääkis veel, et ainus kord, kui ta on mõelnud, et teater pole siiski talle, oli lavakunstikooli kolmandal kursusel.

"Siis oli totaalne depressioon seoses selle eriala ja teariasjaga. See oli tõehetk, kas jätta see asi nüüd sinnapaika," tõdes Uuspõld, lisades, et selleks ajaks ta oli koolis pigistatud tühjaks kui sidrun.

"Lavakunstikool teeb sind ette nii tugevaks, et sa oled võimeline kõigest läbi tulema."

Teisel etteastel jätkas Jan Uuspõld armastuse liinil, täpsemalt armastuse jumalanna Radha teemadel:

Veel mõtteid:

"Näitlemine tähendab sada protsenti kohalolu. Ma arvan, et enamik näitlejaid tegelevad ikkagi selle ideaaliga, mis nad tahaksid laval olla. Lähtuvalt sellest ma tahan olla laval sada protsenti. /--/ Neid hetki, kui sa oled päris ligi ja tunned, et viid terve saali unustusse, juhtub ka. /---/ Ma olen viimastel aastatel rohkem sõumaailma poole kaldunud, ma olen tugevalt nõudlikke draamatükke viimasel ajal teinud väga vähe. See nüüd Theatrumiga on üks üle aastate."

Uuspõld sõnas, et tal on olnud etendusi, kus on väga vähe publikut.

"See annab võimaluse, et need on hästi erilised etendused. Mul ei ole neid palju olnud, aga mõned on. /---/ Ma kujutan ette, et kui sa mängid kolmele-neljale, kümnele inimesele – kõige vähem on mul olnud umbes kümne tuuris inimesi saalis –, siis see on akt, mis tõuseb esile palju rohkem kui tavaetendustel..."

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: