Trummar Ramuel Tafenau on kahtlemata üks andekamaid noori muusikuid Eesti jazzis, kes viimase paari aastaga esile kerkinud. Jazzisõbral pole raske nime järgi ära arvata, et tegemist on karismaatilise saksofonisti Raivo Tafenau pojaga. Isa teeb pojale au ja vastupidi. Muusikalise pere toetus on kindlasti tähtis tugi. Nii teadis juba 15aastane Ramuel kodustuudios omaloomingulisi palu katsetades, et temast saab trummar ja muusik kogu eluks. Ning et ta tahab salvestada päris oma plaati, samuti ka, et kunagise albumi avapalaks saab "Chapter One". Nii saigi. Tegijamate eesti trummarite, Toomas Rulli ja Tanel Rubeni kõrval on Ramuel Tafenau järgmine, kes omaloominguga jõudsalt tegeleb.

Ning tema ansamblis on omakorda tegijaimad noored muusikud, kellega sai koostööd alustatud juba Otsa-kooli päevil ning kelle musitseerimisoskus on tõesti maailmatasemel. Joel-Rasmus Remmel klahvpillidel, Kalle Pilli kitarridel, Mihkel Mälgand bassidel, külalistena Johannes Laas elektrikitaril, Tobias Tammearu tenorsaksofonil, Allan Järve flüügelhornil aitavad kujundada ja kujustada noorema Tafenau loodud helimaailmu ning tehniliselt ja emotsionaalselt on muusika tõeliselt oskuslik ning maitsekas.

Kes vähegi kursis maailmajazziga, kuuleb ära ka otsesed mõjutused - kui teile meeldib Pat Metheny orkestraalne muusika täis rütmi ja lüürikat ning fantastilisi kõlavärve, siis nähtavasti on teile meeltmööda ka "Gather Around". Usun ka, et kui jazzi suurkujul Methenyl peaks mingil põhjusel lõppema koostöö kauase supertrummari Antonio Sanchezega, võiks ta vabalt asendajaks valida Ramuel Tafenau. Samuti kuuleb kitarrist Kalle Pilli soolodes sarnast püüdlust ja esteetikat kui Pat Metheny mängus.

Eeskujud ja ideaalid on nooruses olulised - on ju innustav kuulda, et võid kosta sarnaselt oma lemmikutele. Selles valikus on loomulikult oma lõksud. Kellegi teise ideaalidesse ei tohiks kinni jääda, kui ei taha olla koopia. Noorena on aega veel unikaalset väljendusviisi otsida. Samas on selge, et midagi enneolematut ja senikuulmatut on keeruline leiutada, ikka on looming millegi kordus või sarnasus ja lähtub maitse-eelistustest. Nii et ei saa end liiga hurjutada ning segi mõelda, nii et ei julgegi miskit teha, kuna kõik on niikuinii tehtud.

Tähtis on olla enda vastu aus, töökas ning anda endast parim. Seda on Ramuel Tafenau oma muusikaga ja muusikutega teinud - ei mingit allahindlust!

Debüütalbum on terviklik, selles on erinevaid meeleolusid mõtlikest lugudest ("Home With You", "Kohatu", "Gather Around") energiast pakatavate mehiste väljendusteni ("Chapter One", "Fireflies", "Wind With Wings" ). Ägedamad lood kruvivad, gruuvivad ja annavad kulminatsioonides tõsiselt hagu. Aga ka tasasemad rajad on rütmilselt voolavad, põnevalt faktuursed - tegemist ju ikkagi trummari muusikaga.

Palad on hoolikalt läbikomponeeritud, neis ei esine juhuslikkust ega mahedamale meeleolujazzile omast vabadust. Ometi jätab muusika vabalt kulgeva ja dünaamilise mulje, pole tehislikkuse tunnet, mida ka tänases tehniliselt keerulises jazzis palju kuulda.

Ülim rõõm on noorte muusikute mänguoskusest - tänapäevane jazzihariduse tase, avatud maailm ning konkurents on soodustanud tõeliselt säravat esitust.

Kui vaid taolise kõrge tasemega muusikutel jätkuks väärilisi väljendusvõimalusi ning anded ei peaks olude sunnil alla vanduma rahateenimise nimel tehtavale muusikalisele teenindamisele! Tuult tiibadesse!