"1917", rež Sam Mendes

Priimägi tõdes, et kui vaadata, mis meeleolud maailmas valitsevad, siis tundub, et ikkagi on veel vaja üht valge mehe tehtud sõjafilmi ja selle patsifistlikku sõnumit uuesti rõhutada.

"Mulle meeldib selle filmi puhul see, et ta on küll väga grandioosne nagu sõda ikka – üldplaanid ja võimsad sündmused. Aga tegelikult on ta väga minimalistlikuna on fokusseeritud sisse ühele väiksele asjale ehk noormees peaosas peab viima kirja punktist A punkti B, et päästa lõksuminekust üks väeosa."

Ta tõdes, et skaala väiksus on selle filmi võlu. "Väga hästi on näidatud seda, kuidas kõik on volatiilses, kaootilises olukorras äärmiselt juhuslik. Iga väike asi võib viia jumal teab milleni. Kui sa oleksid pool sammu siin- või sealpool, siis oleks tulemus erinev. Just see ettearvamatus ja juhuslikkus on õõvastav."

Tehnilisest poolest rääkides märkis Priimägi, et operaator Roger Deakins on hakkama saanud millegagi, mida tal on keeruline inimesena hoomata. "Ta on ikkagi vaid mõne montaažilõikega kogu selle filmi suutnud üles võtta. Enamasti kaamera sõidab relssidel või suumib alla-üles, tõuseb taevasse või liigub mööda veepinda."

Talle tundub, et seda filmi peaks isegi vaatama kaks korda. "Esimene kord jälgida sisu ja teine kord seda tehnilist poolt, kuidas stseenid on ikkagi konstrueeritud. Kõik peab ju olema kogu aeg tegevuses ja kui sul 10 minuti pealt läheb midagi valesti, siis sa pead uuesti kamandama kokku kogu balleti. See on selles osas täiesti märkimisväärne film."

Tehnilise vahendina on vajalik, et näha, kuidas pealtnäha uinutavas vaikuses lõpuks toimub mingi suur katarktiline sündmus. "See on väga võimas."

"Pommuudis" ("Bombshell"), rež Jay Roach

"Pommuudis" on räägib Foxi telekanalis lahvatanud ahistamisskandaalist ja teeb reportaažliku kokkuvõtte sellest, kuidas uudisteankur Megyn Kelly astus Foxi telekanali looja Roger Ailes'i vastu.

"Meie meedias seda väga ei kajastatud, kuna see jäi enam-vähem Trumpi presidendiks valimise aega ja loomulikult neist kahest sündmusest Trump oli meile olulisem. Aga siin näitab väga hästi ja ägedalt seda, kuidas eelmiste kümnendite toksiline vaib Foxis nii tugevalt valitses," kirjeldas ta.

"Suhtumine ongi selline, et "ilusad naised, me anname teile eetriaega, nii et meil on ka õigus teilt midagi vastu küsida"," lisas Priimägi. Ta kinnitas, et see on kindlasti #MeToo laines tehtud film. "See #MeToo näide on tore selles mõttes, et me näeme, et normaalsus on päris palju muutunud. See, mis seal mõned aastad tagasi tundus täiesti okei, see enam seda täna ei ole."

"Judy", rež Rupert Goold

Priimägi ütles, et tuleb tähele panna, millal see film täpselt Eesti kinodes on, sest neid linastusi on väga vähe. Film räägib lauljast ja näitlejast Judy Garlandist, kes juba oma suure karjääri kustumise hetkel, 60. aastate keskel läks rahapuuduses Inglismaale tuurile. "See on tegelikult selle tuuri lugu, kuidas ta seal hakkama saab või ei saa. Ennekõike iseendaga."

Ta kirjeldas, et läbi flashback'ide räägitakse lugu, kuidas teda Metro-Goldwyn-Mayeri stuudiotes lapsstaarina kultiveeriti. "Mõnes mõttes on see "Bombshellile" sarnane teema; on mingisugused vanad, aegunud tõekspidamised, mis täna tunduvad suhteliselt jubedad – näiteks, kui noorele lapsele topitakse kogu aeg tablette sisse selleks, et ta sööks ja magaks vähem, et ta jõuaks tööd teha," tõi Priimägi välja.