"Kilpkonn ja jänes"
Režissöör: Ülo Pikkov

"Tugeva üldistusjõuga isiklikel teemadel rääkiv dokumentaalfilm, mis puudutab kindlasti paljusid vaatajaid lähedalt," sõnas Priimägi ning rõhutas, et tõi antud filmi välja seetõttu, et tänu lühiformaadile võib film suurema tähelepanuta jääda.

Tegemist on dokumentaalfilmiga, kus autor realiseerib kontseptuaalseid ideid lühifilmi vormis. "Ülo Pikkov on selles vallas üsna eksperimenteeriv. Tulenevalt oma taustast kasutab ta filmis animatsioonitehnikat päris lugude rääkimiseks," selgitas filmikriitik.

"Film on sellest, kuidas mees oma fataalselt haiget ema arsti juurde viib. Need viimise episoodid on autos pardakaameraga üles filmitud ning vaatajateni toodud ajalises nihkes. Õige pea lisandub ka kilpkonn, mis tegelikult viitab tuntud müüdile "Jänes võib joosta ükskõik kui kiiresti, aga kilpkonn lõpuks ikkagi võidab". Antud filmi kontekstis on tegemist vähiga, seega teame, mida kilpkonn siinkohal sümboliseerib."

Priimägi loodab, et Eesti autoritel oleks julgust niivõrd isiklikel teemadel rääkida, sest paratamatult see liigutab meid. "Ma arvan, et see on teema, millega päris mitmel inimesel on tulnud tegemist teha."

Filmi "Kilpkonn ja Jänes" saab näha Docpointi festivalil.

"Hüljatud"
Režissöör: Ladj Ly

"Filmi seos Victor Hugo romaani ja 150 aastat tagasi toimunud sündmustega on mängitud suuremaks kui ta tegelikult on," arvas Priimägi. "Hea asi, millega seda filmi reklaamida," sõnas filmikriitik ning tõdes, et tolle aja mässumeelne Pariis ning tänapäevane multikultuurne Pariis on siiski sarnased.

"Autor näeb praegust Pariisi kui podisevat pada, mis võib kohe kohe üle keeda. Oma osa on seal politseivägivallal ja keerulistel suhtetel erinevate fraktsioonide vahel. "Autor on kokku pannud justkui tühisest pisiasjast käivituva lumepalli, mis läheb täielikuks anarhiaks. Erinevad grupid tõmmatakse konflikti, mille keskmes on noor teismeline poiss."

"Võib otsida paralleeli filmi peategelase ja Victor Hugo romaanist tuntud tegelase Gavroche'i vahel, kes revolutsiooni algatas ja hiljem ise selle etteotsa asus," sõnas Priimägi. "Struktuuri ei ole üle võetud. Tehakse siiski enda asja, mille mure on see, et sarnast filmi oleme tegelikult juba näinud. Prantsuse tänavakrimi ning sellele omane kiire montaaž koos hulgalise tagaajamisega."

"Džentelmenid"
Režissöör: Guy Ritchie

"Guy Ritchie tagasitulek oma liistude juurde, kus kohtume koloriitse pättide galeriiga," sõnas Tristan Priimägi ning lisas, et režissöör katsetas vahepeal erinevate vormidega, kuid mitte eriti edukalt.

"Märuli otsijatel on selle filmi puhul raskusi, sest tegelasi tutvustatakse päris põhjalikult. Nii jääb lausa tunne, nagu loeks "Sõda ja rahu"," ütles ta ja rõhutas, et vaataja ülesandeks jääb aktiivselt jälgida, kes on kes.

"Õnneks on eskpositsioon tehtud haaratavalt ning film on siiski jälgitav. Filmis kohtab ka Shakespeare'i vaibi pikkade suurustavate monoloogide näol," lausus Priimägi ning mainis, et näitlejad naudivad koos palagani tegemist. "Hea käsikirjaga hoogne lugu paljude süžeepööretega. Igav ei hakka."