Lühitutvustused | 2020. aasta esimeses pooles jõuavad kinodesse 12 uut Eesti filmi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kaader filmist

Eesti Filmi Instituut tutvustas 23. jaanuaril toimunud pressipäeval 2020. aasta esimesel poolaastal kinodesse jõudvaid uusi Eesti filmi, mille hulgas on nii mängufilmi, aga ka animatsioone ja dokke. Avaldame kõigi filmide lühitutvustused ja orienteerivad esilinastuse ajad.

"Südamering"
Režissöör: Margit Lillak
"Südamering" Autor/allikas: Kaader filmist

Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last.

Nende eksperiment sai innustust üle maa levivast ökokogukondade liikumisest, et katsetada väiksemas koosluses uut elukorraldust, mille keskmes on vägivallatud harmoonilised suhted, koostöö, loodushoid, permakultuur ja inimese väike jalajälg. Kõigepealt tuleb lammutada peavoolu ühiskonnamudel alates tuumperekonnast, haridusest kuni tarbimiseni. Margit Lillaku dokumentaalfilm jälgib ühe kogukonna dramaatilisi arenguid viie aasta jooksul, nende mesinädalatest laialiminekuni.

"Südamering" esilinastub 29. jaanuaril.

"Talve"
Režissöör: Ergo Kuld
"Talve" Autor/allikas: Robert Lang

"Talve" on viimane peatükk Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud filmide reas. Oleme jõudnud 1942. aastasse. Pärast punaste taandumist on Eestis kehtestatud Saksa kord. Vaatamata võimude vahetusele jääb inimloomus endiseks – armastatakse, pidutsetakse, tülitsetakse ja lepitakse. Lutsulikke vimkasid täis loo käivitab Arno Tali poja, Arnoldi, naasmine kodutallu.

See sündmus puhub Paunvere noorte vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Lõbusates intriigides on oluline koht ka vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised armastatud tegelased omavahel hoogsalt maid jagavad. "Talve" jõuab ekraanile täpselt 50 aastat pärast "Kevade" esilinastumist, andes Paunvere-saagale väärika ja helge lõpu.

"Talve" esilinastub 7. veebruaril.

"Monika"
Režissöörid: Ken Saan ja Steven-Hristo Evestus

Pensionil tippadvokaat Monika Mägi ja filmimise hetkel oma prokuröri karjääri tipphetkel oleva Steven-Hristo Evestuse argumenteeritud, tõeotsingutele suunatud vaidlused, toimuvad väljaspool kohtusaali mänguväljakut. Portreelugu valgustab kohtupidamise põnevaid ja inimlikke nüansse ning arutleb eluliste, ajatute teemade üle.

Produtsent Ken Saani käe all valmisid möödunud aastal ETV eetrisse jõudnud teleseriaal "Üle parda" ning ETV+'s jooksnud krimisari "Põlev maa". "Monika" on Steven-Hristo Evestuse esimene film kaasrežissöörina.

"Monika" esilinastub veebruaris.

"Sipsik"
Režissöörid: Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich
"Sipsik" Autor/allikas: Kaader filmist

Eno Raua ja Edgar Valteri loodud raamatutegelane Sipsik, kellega tänaste laste emad-isad on suureks kasvanud, sümboliseerib siirust, uudishimu ja kõikevõitvat sõprust. Anu parim sõber on tema vend Mart, ent kui Mart läheb kooli, peab Anu veetma päevi ilma vennata.

Hetkel, mil Anu tunneb end eriti õnnetuna, ärkab nagu võluväel ellu kaltsunukk Sipsik, kelle Mart on oma väiksele õele õmmelnud. Nüüd ununeb pere ning Anul on silmi ainult Sipsiku jaoks. Viimaks perekonda taas kokku, mõtleb Sipsik välja seikluse. Paraku toob see vaid tüli. Pidades ennast tekkinud olukorras süüdlaseks, läheb Sipsik raske südamega Anu juurest ära.

Sipsiku kadumine murrab Anu südame ning kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima, sattudes ses suures seikluses mitmetesse isevärki olukordadesse.

"Sipsik" esilinastub 19. veebruaril.

"Asjad, mille me ei räägi"
Režissöörid: Andrejs Ekis, Tanel Ingi

Film toob meieni viie erinevas vanuses paari suhteprobleemid ja salafetišid ning samuti selle, millised ootamatud tagasilöögid võivad olla sellel, kui oleme otsustanud oma partneritele avaldada kogu tõe selle kohta, mis meile magamistoas kõige rohkem meeldib. Olgu selleks siis detailsed rollimängud, erutumine pisarate nägemisest, salafantaasia vägistamisest, kõned seksiliinile või lihtsalt oma magusalt magava kaasa vaatamine.

Viis paari, viis probleemi, viis moodust neid probleeme lahendada... Ja mitte kõik need moodused ei ole õiged. Komöödia "Svingerid" tegijate uue filmi kesksetes rollides astuvad üles Jan Uuspõld, Ragne Pekarev, Rain Tolk, Jekaterina Novosjolova, Egon Nuter, Liina Tennosaar, Kait Kall, Klaudia Tiitsmaa, Sten Karpov, Liis Karpov. Tegu on kohaliku uusversiooniga Austraalias 2013. aastal valminud suhtekomöödiast "The Little Death".

"Asjad, mille me ei räägi" esilinastub 6. märtsil.

"Pidupäev"
Režissöör: Elen Lotman

"Pidupäev" on üks intensiivne päev, üks sünnipäev, üks pilguheit David Vseviovi meeliköitvasse maailma, kus peategelase armastus ajaloo vastu peegeldub vastu igast sõnast, mõttest ja teost.

Selle kirju päeva jooksul saadavad Davidit sõprade, õpilaste, teekaaslaste, kolleegide ja tema enda sisevaated möödunud aastate jadale, ümbritsevate katsed vahetpidamata tema enda ajalooteadmisi proovile panna ning Davidi poolt kirjapandud ülimenukas autobiograafia "Elulugu". Päeva lõpuks sulab see suur melu kokku tervenisti üheks Davidi jutustatud looks – elu looks.

"Pidupäev" esilinastub märtsis.

"Rain"
Režissöör: Janno Jürgens
"Rain" Autor/allikas: Siim Vahur

"Rain" on südamlik lugu vennaarmastusest, eneseotsingutest, hoolimisest ja vihkamisest, armumistest ja armastuse purunemisest, mis kõik kokku jutustab sellest, mida tähendab inimeseks olemine.

Režissöör Janno Jürgensi jaoks on "Rain" esimene täispikk mängufilm, varem on ta tuntud lühifilmidega "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" ja "Distants". Uues filmis astuvad üles ndrek Ojari, Rein Oja, Laine Mägi, Ivo Uukkivi, Meelis Rämmeld, Marcus Borkmann ja Magdalena Poplawska.

"Rain" esilinastub 20. märtsil.

"Hüvasti, NSVL"
Režissöör: Lauri Randla
"Hüvasti, NSVL" Autor/allikas: Viktor Koškin

Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tõsiasju avastama. Ta armub kõrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks.

Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla! Lauri Randla komöödia "Hüvasti, NSVL" on film Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel.

"Hüvasti, NSVL" esilinastub 26. märtsil.

"Viimased"
Režissöör: Veiko Õunpuu
"Viimased" Autor/allikas: Siim Vahur

Eesti ja Soome koostöös valmiv kaasaegne põhjamaine vestern kuritööst ja kättemaksust, kust ei puudu ka Õunpuule omane must huumor. Filmi tegevus toimub Lapimaa tundras asuvas kaevanduskülas.

"Viimaste" peategelane on noor kaevur Rupi, kes ihkab piisavalt raha kokku kraapida, et maakolkast igaveseks lahkuda. Selle nimel on ta valmis kaevanduses rügama ja ka keelatud ainetega hangeldama. Lisaks on peategelane salaja armunud oma sõbra naisesse Riittasse, kelle vastu hakkab huvi tundma ka võimukas kaevanduseomanik hüüdnimega Fisherman.

"Viimased" esilinastub 10. aprillil.

"Naised rindejoonel"
Režissöör: Ivar Heinmaa

Õhtul kell viis lahkuvad Punase Risti ja OSCE vaatlejad rindejoonelt ning jätavad tule alla võitlejad. Silmakirjalikkus võtab võimust ja siit algab meie naiste lugu, mille stardipauk kõlas Kiievis, Maidani väljakul 6 aasta eest.

Südamevalu ja vihkamine, armastuse purunemine, valed otsused ja ometi lootus uuele elule, ka surma palge ees. "Naised rindejoonel" on film 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi. 2005. aastal valmis Ivar Heinmaal dokumentaalfilm "Afganistani armid", 2012. aastal "Tšernobõli samuraid". Ta on
võitnud auhindu oma operaatoritöö eest.

"Naised rindejoonel" esilinastub aprillis.

"Ankeet"
Režissöör: Aljona Suržikova

Film vaatleb kaleidoskoobina inimesi ja lugusid nii minevikust kui ka olevikust. Aljona pidas 1994. aastal oma koolikaaslastest märkmikku – salmikut, mis oli kui omaaegne Facebook. Mis on neist inimestest aga tänaseks saanud? Roman oli klassi tugevaim poiss ning praegu töötab ta Eesti presidendi ihukaitsjana. Nastja, Nõid Nastja, on hetkel ilmselt Eesti tuntuim selgeltnägija. Julia töötab Berliinis waldorfkooli õpetajana. Stas aga elab Kambodžas, mängib pokkerit ja kihutab mootorrattaga…

See on portree põlvkonnast, kes astus kooli Nõukogude Liidus ja lõpetas kooli iseseisvas Eestis, portree Eestis sündinud vene noortest ning nende maailmapildist. Lisaks näeme olukorda Eestis 1994. aastal, lahkuvaid nõukogude tanke, Lennart Meri ja Boriss Jeltsinit šampanjat joomas.

"Ankeet" esilinastub 30. aprillil.

"Prazdnik"
Režissöör: Vladimir Loginov
"Prazdnik" Autor/allikas: Kaader filmist

Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas Sorotšintsõ laat, mida külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Ukraina hõnguga üritusest on saanud väikelinna elanike aasta põhisündmus ja tõeline pidupäev. Nimetus "Sorotšintsõ laat" on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ka Maardus toimuv laat on täis samu elemente.

Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – demonstreerivad Maardu neiud oma ilu, elegantsi ja eri oskuseid. Nagu ütleb välja iludusvõistluse üks osalejaid: "Maardus on peaaegu kõik saanud Miss Maarduks".

Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks. Harjutavad, teevad proove. Tüdrukud pabistavad, sest enamik neist pole kunagi esinenud laval suure auditooriumi ees. Seda enam, et suur osa auditooriumist on iluduskonkursi toimumise ajaks tõenäoliselt purjakil ning ilmselgelt mitte kõige adekvaatsemas seisundis iludusvõistluse vaatamiseks.

"Prazdnik" esilinastub mais.

Vaata galeriid Eesti Filmi Instituudi pressipäevast:

 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: