Suurgildi hoones tutvustatakse vabamüürluse ajalugu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

IV/V kraadi Püha Andrease õpilase-kavaleri kaeluslindi märk, Rootsi riitus, 18. saj lõpp/19. saj algus
IV/V kraadi Püha Andrease õpilase-kavaleri kaeluslindi märk, Rootsi riitus, 18. saj lõpp/19. saj algus

Suurgildi hoones on alates 24. oktoobrist avatud näitus "Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis". Näitus tutvustab maailma ühe vanima ja suurima liikmete arvuga ilmaliku organisatsiooni ajalugu, tänapäevaseid eesmärke ning vennaskonnaliikmete osa Eesti kultuuriloos.

Šoti- ja Inglismaa ehitusmeistrite vennaskondadest 18. sajandi alguseks välja kujunenud vaimse ehitustööga tegelev vabamüürlus ehk massoonlus on tänapäeval üks maailma vanimatest järjepidevalt tegutsenud ilmalikest organisatsioonidest. Eestisse jõudsid vabamüürluse ideed Saksamaalt sisserännanud haritlaste ning seal õppinud baltisaksa tudengite kaudu juba 18. sajandi keskpaigas, kuid ametlike müürlasühingute ehk loožide asutamiseni jõuti alles 1770. aastatel. Isiku- ja mõttevabadusideedest kantud loožide tegevus jäi Vene impeeriumi, mille koosseisu Eesti alad tollal kuulusid, despootliku ja ebakindla keisrivõimu tõttu lühikeseks. Aleksander I käsuga keelati loožide tegevus juba 1820. aastal ja repressioonide kartuses vabamüürlaste kooskäimised lõppesid. Taas koos käima hakati alles 172 aastat hiljem, kui tegevust alustas rahvuslik loož "Fööniks". Tänapäeval on ühendusel umbes neli ja pool miljonit liiget üle maailma, neist ligi 800 on eestlased.

Eesti vabamüürlasliikumise 250. juubeliaasta annab Eesti Ajaloomuuseumile võimaluse eksponeerida üht oma kummalist ja teistmoodi kollektsiooni, mis seni vaatajate eest varjule on jäänud. Tänu karmile keelamisele ja hirmule (vabamüürluse keelamine erinevatel perioodidel) kuulub täna Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse unikaalne kogu esemeid. Sellised esmed on riikides, kus liikumine on kogu aeg vabalt tegutseda saanud, organisatsioonide oma arhiivides, ajaga lihtsalt "ära kantud" ning vahel koguni kaduma läinud. Muuseumi kollektsiooni kuuluvad haruldased, paarisaja aasta vanused õppevahendid, põlled ja loožijuveelid, protokolliraamatud ja liikmetõendid, pitsatid, pitserid ja trükised. Suurt osa vabamüürlaste materjalidest ei ole siiani avalikult näidatud, sest temaatiliselt on neid olnud keerukas siduda muuseumi teiste kogudega.

Näitus tutvustab vabamüürlaste pikkade traditsioonidega organisatsiooni põnevat vaimset ja esemelist maailma. Ekspositsioonis võib näha nii müürlaste paarisaja aasta vanuseid kui ka tänapäeval kasutusel olevaid ametivorme, rituaalseid esemeid ja dokumente ning kuulata vabamüürlaste hulka kuulunud tuntud heliloojate muusikat.

Näitust saadab ka kataloog, mis annab ülevaate vabamüürlasorganisatsiooni ajaloost, keerukast ülesehitusest ja sümboolikast ning loožidesse kuulunud tuntud persoonidest. Illustreeriva materjalina on kasutatud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest pärinevaid vabamüürlaste rituaalesemeid, ametijuveele ja -põllesid ning arhiividokumente Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. Raamat on täienduseks näitusele ja käsiraamatuks neile, keda kõnetab vabamüürlaste allegooriate- ja müstikaküllane maailmapilt.

Näituse kuraatorid on Anne Ruussaar ja Milan Pening. Näitus jääb avatuks 9. maini 2021.

Toimetaja: Marju Bakhoff

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: