Eesti vabamüürluse ajalugu paotab end ajaloomuuseumi näitusel
Nii Eestis kui mujal maailmas on vabamüürlaste organisatsiooni ümber palju saladuslikku ja spekulatsioone. Näitusega ajaloomuuseumi Suurgildi hoones tähistatakse vabamüürluse 250 aasta pikkust ajalugu Eestis.
Vabamüürlaste kogunemiskohtade ehk loožide vapid, vabamüürlaste rätik ehk õppevahend, liikmete regaalid ehk tunnused, mis näitavad nende kraadi ja ametit. Kõige selle keskel on paljutähenduslik 33-astmeline trepp, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See trepp sümboliseerib 33 vabamüürluse astet, mis selle G-ni meid viib," selgitas näituse kuraator Anne Ruussaar.
G tähistab jumalat. 16 aastaga jõudis selle kraadini kunagine rahvusooperi juht Paul Himma, kes on üks väga väheseid Eesti vabamüürlasi, kes sellest oma nime ja näoga räägib. Nii meil kui mujal maailmas on vabamüürlaste ja nende mõju ümber palju salapära.
"Vabamüürlus on sissepoole pööratud organisatsioon. Kui ma ütlesin, et ta on eluviis või mõtteviis, mis sunnib mind, mitte ta ei sunni mind, vaid ta paneb mõtlema, kuidas elada siin maailmas jätkusuutlikult nii, et naaber jääks ka ellu. /.../ Mitte ainult jääks ellu, vaid et ta elaks sama hästi kui mina. /.../ Meie usume, et maailma saab muuta ennast muutes ja see on sissepoole pööratud asi," selgitas Himma.
Šoti- ja Inglismaal 18. sajandi alguseks välja kujunenud vabamüürlus levis vilkalt kogu maailmas ja jõudis Eestisse 250 aastat tagasi. Kuid juba 1820. aastal lõpetati nende tegevus Vene tsaari Aleksander I käsuga. Aga just tänu karmile keelamisele saab Ajaloomuuseumis neid esemeid näha.
"Eesti Ajaloomuuseum on tegelikult kunagise baltisaksa muuseumi järeltulija. Kunagi, kui tsaar keelas vabamüüralse loožid, siis vabamüürlased ei tahtnud neid ka enda kodus enam hoida. Nad otsustasid, et palju kindlam on need esemed anda muuseumisse. Seetõttu meil on selline unikaalne esemekollektsioon, mida mujal maailmas, kus vabamüürlus on kogu aeg lubatud olnud, enam ei olegi, sest neid asju ju kasutatakse edasi," rääkis Ruussaar.
Toimetaja: Merili Nael