"Klaasitööstus on meie pikima ajalooga tööstusharu, nii et avastamist on küll ja küll," ütles Anne Ruussaar. Klaasitööstusega on Eestis tegeletud üle 400 aasta.

Ruussaar tõdes, et tema karjääri jooksul on tegemist kõige suurema väljapanekuga klaasist. "Ma arvan, et seal on kuni 1000 eset kindlasti väljas." Nii algab näitus päris esimeste leidudega klaasitööstuse ajaloost ja lõpeb tänapäevaga.

"Ta on niisugune läbilõige sellest, mis Eestis üldse on kunagi toodetud, ja ka sellest, mis meie maapõuest leitud on."

Klaasi puhul on tihtipeale keeruline määratleda, millal või kes on töö autor. Just see teeb Ruussaare sõnul tema töö huvitavaks. "Ta on väga-väga põnev," tõdes kuraator, kelle sõnul on oluline ka tõsiasi, et klaasikunsti on Eestis väga palju säilinud.

Kuigi Ruussaar on juba aastaid klaasikunsti ajalooga tegelenud, leiab ta siiski, et valdkonnas on veel palju uurimata alasid. "Kuna katalooge on vähe, mille järgi me tegelikult seda määrame, siis iga päev toob uusi avastusi," tõdes kuraator, kelle sõnul on tihtipeale abiks ka näituste külastajad, kes oskavad teoste kohta avaldada uut informatsiooni. "Nii me saame jälle targemaks."

Lisaks muuseumikogudes paiknevatele rekvisiitidele on Ruussaare sõnul tore, et nii mõnigi kord saavad nad avalikkuse ette tuua ka erakogudes paikevaid kunstiteoseid. "Iga sellise huvitava erakogu leid on minu jaoks suur rõõm ja avastus." Nii juhtus ka näitusel "Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu", kus väljapanekule on jõudnud klaasikogu Läänemaalt.