Kirjanduspreemia nominent Martin Algus: "Tagamaa" hääled ja pildid tulid sügavalt minu seest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Möödunud nädalal kuulutas kultuurkapital välja kirjanduse aastapreemiate nominendid, nende hulgas proosa kategoorias Martin Alguse "Tagamaa", milles sisalduvad lood tulid autori enda sõnul kuskilt sügavalt tema seest, Loodusest ja lapsepõlvest, mis on läbi tema settinud.

Algus rääkis, et raamatu tegevus kulgeb saja aasta jooksul ja tegevuskoht on tagamaa, mis on linnadest ja peateedest eemale jääv ala.

"See on koht, kus omavahel kohtuvad raamatu tegelased, kus läbi ootamatute kohtumiste ja teemade tekivad ootamatud juhtumised, ja igas loos tegelased justkui jõuavad kuskile välja, aga samas tagamaa oma looduse ja natuke äreva rahuga elab oma elu kuskil sealsamas ümber edasi," selgitas ta.

Jutukogu siduv aine ongi Alguse sõnul seesama tagamaa loodus. "Kui lugema õppisin, siis hakkasin kohe ka kirjutama ja lugusid kirja panema. See on pigem jätk mind elu aeg saatnud sunnile või tungile kirjeldada ja edasi anda neid pilte," selgitas ta.

"Kõik need pildid või konkreetsed tegevuspaigad, kus see sündmustik hargneb, on mul ikkagi täpselt silme ees juba lapsepõlvest, läbi selle looduse ja läbi maastiku, mida ma näen. Üks asi, mis aitas mul neid kirjeldusi täpseks lihvida, on seesama kohalolu oma mälupiltides, mida ma nii eredalt endas kaasas kannan."

Kogumiku kirjutamisel inspireeris teda tema enda kogemus, kuivõrd ta on ise pärit ka ühelt tagamaalt, Vooremaalt. "Seesama loodus ja need inimesed on mind kuidagi lapsest peale mõjutanud."

Jutukogu hakkas algus kirjutama kümme aastat tagasi, kui ta sai valmis esimese loo ja tal ei olnud üksi sellega eriti midagi peale hakata ja siis ta mõtles, et peaks kirjutama sinna juurde lugusid, et siis võib-olla saab selle välja anda.

"See raamat on hästi sügavalt minu seest. Loodusest ja lapsepõlvest, mis on läbi minu settinud. Need hääled ja pildid hakkasid kuskilt hästi sügavalt tulema," kirjeldas Algus.

"Kui ma leidsin mõnele kindlale loole vindi või särtsu, mis alguses peas mõeldes mingi teema peale käivitas, siis üritasin ka selle eest hoolitseda, et iga lugu oleks omaette loetav ja omaette põnev lugu," lisas ta.

"Aga see tunnetus ja kirjelduse laad, milles ma raamatu vormistasin, on kuskilt väga sügavalt. Seal ei ole mõistuse ega planeerimisega midagi pistmist."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: