Kindlasti iseloomustab 20. ja 21. sajandi ühiskonda teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalsete süsteemide ülikiire arengu kõrval ka püüdlus teadlikult säilitada võimalikult palju oma minevikust ja kaasajast tulevastele põlvedele. Praeguse ühiskonna seotus pärandiga ei ole aga lihtne tõdemus ega möödapääsmatu tõsiasi. Seose loomine mineviku, oleviku ja tuleviku vahel nõuab ühiskonnalt pingutusi. Seda on vajalik teadvustada ning ka selle nimel tegutseda. 

Kõrgemas Kunstikoolis Pallas moodustab konserveerimise ja restaureerimise 
õpetamine ja uurimistöö olulise osa laiemast visuaalse keskkonna terviklikust 
kujundamisest. Erialas on ühendatud kunstid, teadus, humanitaarained, ajalugu jakäsitöö. Kogu õpe seostub tervikuliku keskkonnakäsitluse ja säästava arengu printsiipidega. 

Käesolev aknanäitus lubab vaadata konserveerimise köögipoolele. Kus on objekti õige koht? Kuhu see päriselt kuulub? Koju, muuseumisse, galerii aknale? Kui asjad on osa meist, siis on ka konserveerimine osa inimesest. Tahtmine mingeid väärtuseid alles hoida on sama püsiv või isegi püsivam kui objektid ise. Omades me naudime neid, konserveerides me tõlgendame neid. Loome uuesti võimaluse inimestel neid nautida. Püüdleme inimestena ideaalide poole. Kas objektid võivad olla ideaalsed?

Näitus "Asjade salaelu avatud vaated" on galerii Pallas akendel 3. aprillini.