Wielsi kaasaegse kunsti keskus Brüsseli lõunavaksali piirkonnas on otsekui vikerkaar keset muidu halli ümbrust. Tegemist on Euroopa ühe mainekama kaasaegse kunsti keskusega, mis omas nišis aina mõjukust kogub.

Viimastel aastatel on seal järjepanu kuuekuulises residentuuris käinud hulk Eesti kunstnikke. Keskuse direktori Dirk Snauwaerti sõnul on nende huvi Eesti ja kogu endise idabloki vastu aina kasvav.

"Oleme tähele pannud, et suur osa meie kogukonnast teab väga vähe hetkeolukorrast Ida-Euroopa riikides. See käib ka kunstikogukonna kohta, kes on võib-olla rohkem haritud," rääkis Snauwaert.

"See on problemaatiline, sest palju huvi oli pärast 1989. aastat. Kümme aastat oli palju energiat, aga alates 2000-ndatest on huvi vähenenud, sest olukord n-ö normaliseerus. Parim viis uusi kontakte luua on läbi kunstnike, kes loovad sildu."

Esmaspäeval Wielsi külastanud Eesti kultuuriministri Anneli Oti sõnul pakuvad Eesti kunstnikud huvi, sest nad kõnelevad ajast, mida Lääne-Euroopa kogenud ei ole.

"Me tuleme ikkagi ajast, mis ei ole nii tuttav. See joon on meil olemas, mida tahetakse avastada ja ülejäänud Euroopale tuvustada - kuidas on meid mõjutanud see aeg, mis me oleme olnud Euroopast ära lõigatud. Kuidas on see meie kunsti mõjutanud ja millised on erisused või maailmavaatelised lähenemised," rääkis Ott.

"Tundub, et me oleme selles mõttes ikka veel huvitavad ja avastamist väärt, et meie poole vaadatakse. Ja kui me räägime maailma tasemest, siis Arvo Pärt käib siin väga mitmest vestlusest läbi ja on näha, et see tuntus on mitmel tasandil. Mitte ainult alustavate noorte kunstnike töödes, vaid on ka väga kõrgel tasemel looming, mis kõnetab kogu maailma."

Wielsi residentuuri programmis osaleb kokku üheksa kunstniku eri riikidest. Snauwerti sõnul pole residentuuri eesmärgiks luua võimalikult palju teoseid, vaid seista silmitsi rahvusvahelise kunstituru igapäevaeluga.

Selle aasta esimeses pooles on Wielsi residentuuris Eesti kunstnikest Eva Mustonen ning teisel poolaastal Ingel Vaikla. Oktoobris avab Brüsselis oma näituse ka Paul Kuimet.