Neljapäeva hommikul arutati Kesk-Aasia, täpsemalt Kasahstani ja Usbekistani teatri üle. Ühise joonena tuli arutelust välja tõsiasi, et mõlemas riigis on üksikud teatrid, mis hiilivad kõrvale riiklikest ettekirjutustest ning teevad teatrit johtuvalt kollektiivi seesmisest eetikast ja esteetikast. Säärased oaasid või vabaduse saared, nagu kõnelejad teatreid kutsusid, on mänguruumi pälvinud suuresti tänu rahvusvahelisele tuntusele: valitsused ei taha esile kutsuda negatiivset reaktsiooni üleilmse kogukonna seas. Sellest hoolimata ei saa väita, et Kesk-Aasia loominguline õhkkond oleks vaba, näiteks mõrvati Usbekistani Ilhomi teatri kunstiline juht tema lavastuse vastuolulise sisu tõttu. Hirmu ja ebakindlust tekitab teatritegijate hulgas olukord Afganistanis, kuna läheduses asuva riigi muutused võivad mõjutada ka kodust ühiskonda ning teatrimaastikku.

Mitmendat mängupäeva järjest on "Inimesed ja numbrid" trupp viinud külastajaid narvalaste kodudesse – olgu selleks vaesuse piiril elava või luksuses supleva elaniku korter. Ettevõtmine päädis kolmapäeva õhtul tulise aruteluga. Osa kõnelejatest nägid etenduses teatraalsuse asemel sotsiaalset projekti või interaktiivset tuuri, teised aga kaitsesid seda kui sotsiaalset teatrit, millega Eestis piisavalt ei tegelda. Ühelt poolt usuti, et teater ei peaks opereerima numbritega ja peab lähenema inimese kaudu, samas oli neid, keda need numbrid kõnetasid ning seeläbi inimliku ja ühiskondliku tasandi saavutasid.

Kreenholmis jõudis publiku ette "Sacra Hungarica" – Ungari ainsa sõltumatu repertuaariteatri Studio K lavastus ungarlaste kultuuri ja ajaloo seostest poliitilise olukorraga. Üllatavalt palju võis leida paralleele Eesti ühiskonnaga: ohvrinarratiiv, võõravaen, teiste süüdistamine enesesse vaatamise asemel… Oma vormi ja sisu poolest suudeti fokusseerida publiku tähelepanu esmalt tekstile ja siis liikumisele – oma jõulises ja otsesõnalises formaadis anti edasi hirmu ja häbi, mis lõpuks vägivaldseks manifesteerus. "Sacra Hungaricast" sai siinkirjutajate seni suurim elamus festivalil, eriti seetõttu, et järeldusprotsess toimus vaatajas ning polnud tarvis eksplitsiitselt rõhutada, et miski on problemaatiline. 

Vaba Lava produktsioon "Error 403", mille keskmes on augustis alanud revolutsioonis esimese protestija tapnud eriväelane (Kristo Viiding). Pärast näidendi valmimist eelmisel aastal on poliitilised repressioonid Valgevenes veelgi süvenenud. Lugu vaatleb poliitilise aparaadi hammasrataste ning südametunnistuse vahele jäänud mehe olukorda ning toob esile tema psühholoogilise dilemma. Seda sisemist konflikti kehastab Jan Uuspõld. Lavastus näitab, kuidas järeleandmatu valitseja ning vägivaldse võimuladviku tõttu kannatavad kõik – lihtinimeste seas võitjaid ei ole. Lõpus näidatud videoklipid panevad vaataja mõtlema privileegile, mis vabas ühiskonnas elamisega kaasneb. Erinevalt valgevenelastest sai eesti näitlejatest koosnev teatritrupp olukorrale tähelepanu pöörata teatrisaali turvalisuses, samas kui Valgevene revolutsionääridel oma maal sellist võimalust pole.

Lisaks teatritegijatele saabus festivalile Tallinnas baseeruva keelatud raamatute muusemi buss. Näitus haakub suurepäraselt festivali kultuurilise ja sotsiaalse kontekstiga ning annab veel näiteid viisidest, kuidas loomeinimeste tegevust maailmas piiratakse. Näitusel ringi vaadates muutub ilmseks, et sõnavabaduse piiramine võib tabada iga ühiskonda igal ajal, ka 21. sajandil, mistõttu on vaja teemat üha uuesti tõstatada.