Traditsiooniks on saanud, et festivali programmis on tähelepanu all eri tähtpäevad. Sel aastal tähistab festival 160 aasta möödumist "Kalevipoja" ilmumisest, näitus "Narr ja narrikesed ilukirjanduses" on pühendatud August Gailiti 130. sünniaastale; ööülikooli avaliku salvestusega meenutab festival 100 aasta möödumist Ilmar Laabani sünnist jpm.

Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino sõnas, et ühe erilisema sündmusena istutavad nad koos riigimetsa majandamise keskusega (RMK) septembri lõpus Põlvamaale Lukalaane alale 20 tamme ja 60 kuuske ning nimetavad selle Jaan Kaplinski metsatukaks.

"Algselt plaanisime seda aktsiooni luuletaja 80. aasta juubeli tähistamisena, nüüd on sellest saanud mälestusakt. Kuid temanimeline metsatukk võiks olla ajas päris püsiv."

Kuna istutamine jääb RMK hooleks, loovad korraldajad festivalile sümboolse puudesalu, kuhu on kohale toodud 20 istutamisele kuuluvat tamme ja teisi puid. Puudesalus saab Kristo Viidingu esituses kuulata ka Jaan Kaplinski luulet.

Elavatest klassikutest rääkides märkis Vaino ära ka Viivi Luige juubeli. "Toimub "Seitsmenda rahukevade" värske kordustrüki esitluse avalik salvestus ning festivali lõpusündmus on valgusmäng "Viivi Luige luule luigetiigil"."

Lastele meenutatakse festivalil eesti rahva ennemuistseid jutte, mis ilmusid 155 aastat tagasi F. R. Kreutzwaldi sulest. Festivalil saab muinasjutte kuulata Mirtel Pohla esituses, pilte joonistab jutu kõrvale Marja-Liisa Plats.

"Sel aastal on meil ka üks päris ootamatu kunstiprojekt tulekul," sõnas Vaino. "Tammsaare aeda ulatub ühe elektrialajaama sein, mida mõtlesime tänavakunstiga kaunistada. Kunstnikud valmistavad osa tööst ette, kuid lõpetavad oma teose alles festivalipäeva jooksul."

Õhtuhämaruses toimub traditsiooniline luulepiknik, kus astuvad üles Mehis Heinsaar ja Peedu Kass; festivali lõpetavad Eesti Noorsooteatri koori etteaste "Kalevipoeg" ning valgusmäng "Viivi Luige luule luigetiigil".

Päeva jooksul toimub kokku umbes 60 kirjandusega seotud sündmust – raamatuesitlused, vestlusringid, kohtumised kirjanikega, kontserdid, avalikud salvestused, viktoriinid jpm.

Ka sel aastal tähistatakse festivali käigus üks kirjanduslik paik. "Seekord saab mälestustahvli maja aadressil Poska 35, kus mõnda aega elas 185 aastat tagasi sündinud rahvusliku ärkamise suurkuju ja kirjamees C. R. Jakobson," märkis Vaino.

Mälestustahvli avamine on ühtlasi festivali avapauk, kus esineb ka pärimusmuusik Lauri Õunapuu.

Kirjandustänava festival toimus esimest korda 2017. aastal.

Koidula tänava ühes otsas asub Tammsaare muuseum, teises otsas Vilde muuseum ning keskpaigas eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus elavad mitmed armastatud kirjanikud ning kus nüüd on avatud ka Mati Undi muuseum. Eelmisel aastal sai Faehlmanni ja Koidula tänava nurgal avatud Lugemispaviljon.

Festivali juhindub korraldamisel terviseametiga kokku lepitud piirangutest. Korraldajad soovitavad jälgida jooksvat infot Tallinna kirjanduskeskuse kodulehel ja tulla festivalile tervena.