Sul valmis juba mõni aeg tagasi film "Üks imeline mees", nüüd tuli kirjastuse Tänapäev alt välja ka samanimeline pildiraamat. Räägi natukene sellest, kas kõigepealt oli film või raamat?

See algas juba viis aastat tagasi, kõigepealt valmis pildiraamat, mida ma joonistasin-kirjutasin peaaegu aasta aega, aga siis ma vahepeal tegin juba ka teise raamatu ning kolmas on ka juba peaaegu valmis.

Siis ma läksin magistrisse õppima ka animatsiooni ning Nukufilmis oli võimalus minna tegema seda animatsiooni. Tundus põnev väljakutse, et panna 2D mustvalge maailm sellisesse kolmemõõtmelisse ruumi. Filmis saad loole nii muusika kui ka valgusega palju juurde anda.

Nii sinu värske kui ka eelmine pildiraamat on sarnase visuaalse stiiliga, aga animatsioon on tõesti 3D. Kas korra oli ka mõte, et nukufilmi asemel teha hoopis animatsioon, mis oleks samuti sarnases visuaalses stiilis?

Minu jaoks ta ongi sarnases stiilis, lihtsalt teistsuguses formaadis. Kui ma oleksin teinud joonisfilmi, siis ta oleks olnud lihtsalt kordus. Kui ma juba seda raamatut nii pikalt joonistasin, siis uuesti tervet filmi joonistada tunduks korduv tegevus.

Mõlemad sinu raamatud on ka temaatiliselt pisut seotud. Kas see on pädev hinnang? Kas need tegelased eksisteerivad samas maailmas?

Kuigi "Üks imeline mees" oli esimene raamat, mille ma kirjutasin-joonistasin, siis seal viimasel lehel on juba sama karakter, kes on "Öömõtete" peategelane. Kui "Üks imeline mees" on täiskasvanu eksistentsiaalsest kriisist, siis eelmine raamat oli lapse esimesest eksistentsiaalsest kriisist.

Sinu film võitis ka hiljuti ühe preemia. Räägi lähemalt, mis festivaliga tegu oli ja mis sa sealt võitsid?

Just möödunud nädalavahetusel oli Norras Friedrikstadi animatsioonifestival ja seal "Üks imeline mees" võitis toredalt grand prix. See oli väga kena uudis.

"Üks imeline mees" oli sinu esimene filmitöö. Kas nüüd on tunne, et teeks veel ja veel? Või on rohkem tahtmist, aga võimalusi on vähem?

Tahtmist on endiselt, ma olen alati tahtnud tegelikult filmiga ka tegeleda. Loodetavasti võimalusi endiselt on, eks sõltub muidugi, kuidas on rahastustega ja nii. Aga põhimõtteliselt hea meelega teeksin ja Nukufilm on ka valmis tegema.

Kuidas ühe lühianimatsiooni elutee minema hakkab? Sinu film on käinud siin-seal festivalidel juba, aga pikk tee on ilmselt veel ees? Kodumaine festival PÖFF Shorts on ka veel tulemas.

Nüüd on film PÖFF Shortsis vaadatav, mis tuleb novembri keskel, sel nädalal Tartus Elektriteatris on võimalik "Üht imelist meest" näha koos teiste uute Eesti animafilmidega. Soovitan minna vaatama.

Praegu tuleb veel kuus festivali järgmise kahe kuu jooksul ja siis tuleb veel alles järgmise aasta tiir peale.

Kui tulla veel raamatu juurde tagasi, siis kuigi lastekirjandus on Eestis väga tugev, siis sellist pildiraamatu formaati väga ei näe. Kuivõrd on üldse kirjastused valmis välja andma raamatuid, kus on rohkem pilte ja vähem teksti?

Minu arust just viimastel aastatel on inimesed tugevat tööd teinud, on mitmeid häid illustraatoreid ja raamatuid välja tulnud. Ma ei ütleks, et neid on vähe.

Just minu kahe raamatu probleem on see, et need ei ole ainult otseselt lasteraamatud, eriti see "Üks imeline mees". Pigem on see pildiraamat täiskasvanutele, aga miks mitte tänapäeva maailmas, kus inimesed loevad vähem raamatuid, üritada keerulisemat teemat lihtsamalt selgitada. Minu arust seal on palju võimalust ja üritan seda kuidagi teostada.

"Ühe imelise mehe" tekst on üsna poeetiline, kuidas see tekstilaad sündis?

Ma olen ise ka luuletusi kirjutanud 17-aastasest alates, seega seal mingi kogemus mul juba oli. See oli tegelikult alguses inglise keeles kirjutatud, sest ma olen pikalt välismaal elanud, seega kogu tekst tuli eesti keelde tõlkida. Ma ei tea, see tuli kuidagi loomulikult.

Õige pea on inimestel võimalik ka seda filmi rohkem teha, raamat on juba ilmunud. Mis järjekorras seda tegema peaks? Kas enne film ja siis raamat, või vastupidi?

Ma ei oska öelda (naerdes). Film on võib-olla rohkem küps, sest kestab 15 minutit ja loomulikult seal toimub rohkem. Samas raamat oli esimene asi, mis tuli... Ma ei oska öelda.