Piltloo algidee jõudis kunstnikuni umbes seitse aastat tagasi ühes vanas saunas kerisekivide ohkimist kuulates.

"Mulle alati nii meeldib see, et seal on nii hämar. See on alati omamoodi sünge, aga seal olukorra sees on selline müsteerium alati, kui sa viskad leili peale. Seal on nii mitu kihti, sealt tulevad väiksed pininad välja ja siis ma kujutasin ette lugu, kus mingi talumees hakkab kuulma, kuidas kivid talle hakkavad erinevaid asju sosistama," meenutas Taul.

Leping põrguliku kiviga annab mehele esialgu rohket leiba ja hõlbuelu, muutudes pikapeale aga tõeliseks painajaks.

"Ma tahtsin siin väljendada just ületootmist, industrialisatsiooni ja ületarbimist, mis on tänapäeva ühiskonnas probleem. Ega siin raamatus leival ei ole midagi viga, lihtsalt probleem on see, et sa hakkad tootma leiba mingil viisil, mis on üleliigne, mis tegelikult ei lähe söömisele. See on see asi, mis on nagu saatanast," sõnas autor.

Raamat on mõeldud lugemiseks ja vaatamiseks nii lastele kui täiskasvanutele.