"Minu jaoks on see väga isiklik lugu ja see raamat räägibki paranemisest. Selle raamatu teine osa räägib sellest, mis toimus mu ema surma ümber ja leinast paranemisest. Kirjutama ma hakkasingi selle tunde ajel, mis mind sel perioodil saatis," rääkis Algus.

Kirjutamine oli Alguse jaoks viis leinaga toime tulla. "Kui ma üritan midagi lukustada kuskile või üle hüpata, siis ma justkui ei kontrolli seda enam. Selleks on mul vaja olla kontaktis iseendaga ja oma tunnetega. Minu jaoks on millegi lahti kirjutamine hea viis olla võimalikult heas kontaktis selle teemaga," ütles Martin Algus ja lisas, et tundis, kuidas kirjutamine teda aitas.

Lisaks kirjutamisele tõdes Algus, et leinaga aitas tal toime tulla ka mõistmine, kui palju armastust nende peres oli. "Sellest, mis oli olnud, ei olnud midagi kahetseda. Lihtsalt oli kahju, et see sai nii järsku läbi," mõtiskles ta.

Esialgu pidas Martin Algus enda teost ülimalt isiklikuks. Mõne aasta pärast hakkas Algus teksti parandama ning mõistis, et luuleraamatut võiks lasta ka teistel lugeda.

Kuna raamatu teine osa oli liiga lühike, et see eraldi välja anda, kirjutas Martin Algus sellele eelloo. Esimene osa kannab nime "Iseenesest" ning Alguse sõnul räägib see temast ja tema perekonnast, ent läbi erisuguste märksõnade. Nendeks võivad olla näiteks silmad, kondid, hambad ja nahk. "Ehk siis nagu kõik, millest ma ise koosnen," ütles ta.

Ekraanilugude looja peab austama oma tegelasi

Teine teos, milles varsti Martin Alguse looming publikuni jõuab, on peagi linastuv film "Soo". Filmi stsenaariumi on Algus kirjutanud Oskar Lutsu teose põhjal.

Algus peab Lutsu teost põnevaks ning leiab, et sellel on väga hea põhi, millele luua film.

"See raamat on põnev jutustus ja üsna terviklik, aga filmi jaoks tuleb üht-teist ikkagi muuta," ütles Martin Algus ja lisas, et filmi tarbeks muudeti natukene tegelaste suhteid.

Lisaks selgitas Martin Algus oma lähenemist stsenaristi tööle. "Ma olen iseenda jaoks see esimene vaataja või kuulaja, ja kui see lugu mind ennast väga erutab, siis reeglina on seal ka midagi sellist, mis võiks ka teisi erutada," sõnas Algus. Samuti lisas ta, et oma tööd peab tegema kirega.

Kirjutama hakkab Algus tegelastest. "Ma pean kõigepealt aru saama, kes on need tegelased, kes omavahel suhtlema hakkavad. Kui sa tegelast austad, siis on ükskõik kui halb või hea ta on." Kindlasti ei anna Algus enda tegelastele esialgu hinnanguid, sest nii võib tegelaskuju jääda kinni mingisugustesse raamidesse.

"Selleks, et tegelane päriselt elaks ja muudaks loo mitmekihilisemaks ja ennast avaks, siis sa pead teda lihtsalt kuulama," selgitas ta.

Martin Algus on ka palju tuntust kogunud sarja "Reetur" esimese hooaja autor. "Ta on paha tegelane, aga mingis mõttes ka võluv," rääkis Algus sarja peategelasest. Kuigi tegelaskuju võib tunduda ebameeldiv, soovis Algus näidata ka tegelase inimlikku poolt. "Ta ei ole lihtsalt külma kõhuga spioon, ta põeb väga selle pärast, mida ta teeb."

"Minu jaoks oli huvitav analüüsida, et kuidas inimesest saab selline kalestunud reetur," rääkis Algus ja tõi näite, kuidas tegelane oli kuuenda osa lõpus võimeline ohverdama enda sõbra, seda selleks, et ise edasi tegutseda. "Minu jaoks oli just see huvitav, et miski ei olnud algul kindel."

Ka seriaalid võivad vaatajat puudutada

Algus rääkis ka sellest, et kuigi virtuaalmaailmast on saanud üks täielikult endasse haarav meelelahutus, tahab ta oma loomingus siiski leida neid aspekte, mis annaksid vaatajale sinna juurde lisadimensiooni.

"Ühest küljest, meil tekib neid ekraane juurde ja elu muutub järjest uskumatumaks ja absurdsemaks. Oma sees me oleme need samad korilased, kes 10 000 aastat tagasi marju korjasid või kala püüdsid ja nüüd me veedame nii palju aega mingis virtuaalses reaalsuses  – ükskõik, kas see on mingi seriaal, arvutimäng või Facebook."

"Mis mu enda töösse puutub, siis tahaks, et selle seriaalilooga saaks midagi sellist ka öelda, mis inimest puudutaks ja midagi juurde annaks, mis ei oleks lihtsalt selline ajudest läbi lastav lobe meelelahutus," ütles Algus.

Nii tõi Algus näite sarjast "Reetur", kus tema sarja tegelaste perekonnanimed olid nimetatud mõne eesti kunstniku järgi. "See oli selline väike mäng mu enda jaoks," rääkis Martin Algus.

Kirjanikuks läbi kannapöörde

Algus jagas saates ka seda, kuidas ta jõudis otsuseni oma endine näitlejaeriala kirjutamise vastu välja vahetada. Noorena õppis Martin Algus Viljandi kultuurikolledžis näitlejaks ja töötas mitmeid aastaid Ugala teatris.

Koolis õppides tundis Algus, et peab leidma endas enesekindluse. "See oli raske ja nõudis mehisust isegi." Hiljem teatris töötades hakkas mees ennast juba rohkem usaldama ja protsessi nautima.

"Toona ma tõlkisin ja otsisin Ugalale materjali, aga tahtsin samal ajal juba kirjutada ka," rääkis Algus. Martin Alguse esimene näidend kandis pealkirja "Janu", ent selle kirjutamine võttis aega. "Ma ei suutnud kuidagi selle tööga edasi minna, sest ma laadisin oma energia kõik laval maha.

Kannapööre viis Martin Alguse peagi tööle hoopis reklaamiagentuuri. "Ühel hetkel ma avastasin, et ma tean elust liiga vähe, et üldse midagi kirjutada, et ma tean ainult seda, mis teatris toimub.

Algus mõistis, et teatris olles ei mõista ta päriselu väljaspool teatrit. "Reklaamitöö oli sel ajal teatri inimestele isegi tavapärane, sinna oli normaalne maanduda sel hetkel," selgitas Algus.  

Kultuurisoovitus: Martin Alguse kultuurisoovitus on Ingomar Vihmari lavastus "Kolm õde" Endla teatris.

"Ma vaatasin täiesti vaimustunult, kuidas ta on oma meetodit Tšehhovi peal rakendanud. Kui ootamatult on ta jõudnud mingi üdini tšehhovliku tuumani läbi selle, et laval toimub täiesti vahetu suhtlus."

Alguse teine kultuurisoovitus on seotud Ilmar Laabani 100. sünniaastapäeva tähistamisega Tartu kirjandusmuuseumis. Tegemist on kahepäevase konverentsiga, mis leiab aset 9.–10. detsembril ning on jälgitav ka veebist.