Aastanäitusele kohaselt said kunstnikud žüriile esitada nii igas tehnikas teoseid. Võrreldes varasemate aastatega on aga näitusesaali jõudnud rohkem klassikalist maali.

"Tegelikult oligi üllatus, et palju siukest klassikalisemat ilusamat kunsti tuli seekord. Muidu tuleb väga palju abstraktset ikkagi viimastel aastatel," ütles näituse kujundaja Margus Lokk ja arvas, et näituse pealkiri "Elukeskmed" andis kunstnikel võimaluse vaadata enda sisse.

Näituse professionaalsemaks ja mängulisemaks muutmiseks otsustas Lokk kaasata ka žürii, kuhu kuulusid veel Imat Suumann, Albert Gulk ja Ilmar Kruusamäe. Valik tuli teha ligi 200 töö hulgast, millest Kruusamäe sõnul jäi välja kolmandik. Nii on näituse lõplikus valikus 115 kunstniku tööd.

Žürii liikme Ilmar Kruusamäe sõnul on kunstiteoste puhul oluline selle kvaliteet. "Tähtis on ikkagi kvaliteet ja ütleme, et üllatusmoment on väga oluline, et oleks ka tippkunst ka tehniliselt, et tõesti teine kunstnik ei ütleks, et see on veidike nagu oskamatu või on kiirustades või on alusmaal," rääkis Kruusamäe ja lisas, et mõnda asja tuleb mitu kuud edasi teha ning kohe ei tohiks teost näitusele tuua.

Juba teada autorite hulgas oli Loki sõnul sellel aastal ka mitmeid üllatajaid. Nii on näitusel esindatud näiteks Niina Freibergi looming, kes varem on teinud väiksemaid tušši töid, ent näitusele saatis suure maali. Samuti peab Margus Lokk üllatajaks Pornyxi nimelist kunstnikku ning Ove Maidlat.

Välja jäid Kruusamäe sõnul näiteks tööd, kus oli näha ka juhendaja kätt. Samuti mitmed fotod ja tarbekunst.

Näitus jääb avatuks 16. jaanuarini.