Nädala albumisoovitused | Beach Bunny, Flo Milli, Jack White jt

Jõudumööda püüame teieni jätkuvalt tuua ka valiku uutest albumitest, mis meid ennast kultuuriportaali toimetuses on meeldivalt üllatanud. Seekordse uue muusika reede väljalasetest mahtusid valikusse TikToki kuulsuselaine harjalt tuntusesse upitatud Beach Bunny ja Flo Milli, kurbade tüdrukute pop'i etalon Billie EIlish, end taas oma õigest kohast leidnud Jack White ja müra hoopis väiksemate detsibellide vastu vahetanud TRAAMS.
Beach Bunny "Emotional Creature" (Mom+Pop)
Olgugi et Ameerika emo pop'i ansambli Beach Bunny tuntusele lükkas tõsisema hoo sisse TikTok – nagu viimasel ajal kombeks kipub olema –, siis ei ütle see bändi kohta tegelikult suurt midagi. 2015. aastal bändi laulja Lili Trifilio magamistoaprojektina alustanud ansambli teine stuudioalbum väärib oma momenti rambivalguses sellest sõltumata. Absurdtõhusate meloodiatega, vokaali-instrumentaali täiuslikus tasakaalus töötav ja sädeleva produktsiooniga millenniumiesteetikast kantud kitarripopp, mis on täpselt parajalt dramaatiline.
Billie Eilish "Guitar Songs" EP (Darkroom, Interscope)
Billie Eilish lükkas oma möödunud aastal ilmunud teise stuudioalbumiga "Happier Than Ever" lati enese ja oma kaastöölisest venna Finnease jaoks juba niigi jaburasse kõrgusesse, kahest uuest loost koosneva lühialbumiga "Guitar Songs" suudab Eilish liigselt higistamata õrnalt taas karjääri tippmarki parandada. "TV" ja "The 30th" järgivad klassikalist Eilishi stiilijuhendit – minimastlikule taustale ehitatud habras, peaaegu et sosistav ning suhteliselt väikse ulatusega vokaal, millega ta suudab ära teha siiski uskumatult palju ning millele annab täiesti omaette lisamõõtme meistriklassist laulukirjutus.
Flo Milli "You Still Here, Ho?" (RCA)
Nii nagu Beach Bunny puhul, saab osa oma kuulsusest TikToki arvele panna ka debüütalbumiga maha saanud räppar Tamia Monique Carter ehk Flo Milli, ning nii nagu esimesegi puhul mõista antud sai, ei mängi see siiski laiemas eduvalemis erilist rolli. Milli nätsukommiräpis on tema suhteliselt noorest east ja lühiajalisest kogemusest USA muusikatööstuse nn suures mängus olenemata olemas sarnane kütkestav ülbus, häbematus ja kartmatus nagu näidanud möödunud nädalavahetusel Positivuse festivalil Riias esinenud ja end räpi superstaaride sekka mänginud Megan Thee Stallion.
Jack White "Entering Heaven Alive" (Third Man)
Jack White on vahepealse ebamäärasesse olekusse kukkumise järel leidnud end aastal 2022 taas oma õiges kohas. Kui tänavu märtsis ilmunud "Fear Of The Dawn" oli julgelt esimene koherentsem asi pärast 2012. aastal ilmunud debüüt-sooloalbumit "Blunderbuss" ja töötas justkui White Stripes 2.0, kus juba tuttavasse raiuvasse saundi oli toorust lisatud digivahenditega, mis tõid White'i käekirja värsked progelikud motiivid, siis vastilmunud "Entering Heaven Alive" jätkab seda peatükki White'i loomingus omadel tingimustel. Akustiliselt ja kordades leebemakõlaline uus juurtemuusika keskne album näitab, et aastaid kestnud pigem sihitu eksperimenteerimine on toonud veteranmuusiku lõpuks kohta, kus juba teada talent ja uitideed on omavahel viimaks õigesti kokku saanud.
TRAAMS "Personal Best" (Fat Cat)
Viimaseks üks koroonaaja tingimustes sündinud comeback-album. End omal ajal krautrock'i ja pungi omapärase hübriidkõlaga pildile toonud trio TRAAMS eelmise albumi ilmumisaeg jääb seitsme aasta taha ja rohkem kui maharahunemisest kõneleb valjust müdistavast saundist kaugenemine praktilistest tingimustest, kus album üles võetud sai. Muusika salvestamine elamupiirkonnas, kus naabrite meelerahu säilimise huvides tuli seda teha harjumuspärasest kordades vaiksemalt, ei ole albumil siiski tajutav niivõrd piiranguna, vaid võimaldanud otsida huvitavaid tulemusi andvaid möödaviike, kuidas sama motorikust kantud energia minimalistlikumasse vormi valada.
Viimastest nädalatest on sõelale jäänud aga näiteks ka Eesti ansambli Siemens Nokia liikme, produtsendi Laurel 2 vahetutest emotsioonidest sündinud lühialbum "Enese etapp", ebaõiglaselt puid alla saanud Drake ja tema katsetused house-muusika vallas albumil "Honestly, Nevermind", Inglise feministliku punkansambli Petrol Girls virutav kolmas stuudioalbum "Baby", bändist The Pipettes tuntud kõmri muusiku Gwenno pea täielikult kornikeelne sooloalbum "Tresor", Katy J Pearson ja tema kantrisugemetega indipopialbum "Sound of the Morning", grunge-kitarre hiphopi ja drum'n'bass'i biitidega ristava Wu-Lu debüüt "Loggerhead", aga ka end nii andeka muusiku kui ka produtsendina tõestanud Steve Lacy teine stuudioalbum "Gemini Rights" ja Yorkshire'i sündipopi tumedamaid varjundeid näitava Working Men's Club teine stuudioalbum "Fear Fear".