Nädala parimad lood | Seltskond Pargis, Arctic Monkeys, Misha Panfilov jt
Iganädalane parimate lugude ülevaade on suvepuhkuselt tagasi ning juba esimesel korral ei tulnud teha mingeid järeleandmisi. Valikus sel korral 60 lugu nii Eestis kui ka kaugemalt, žanriliselt kõike alates käredast rokist sulgkerge heljuva elektroonikani.
Arctic Monkeys "There'd Better Be A Mirrorball"
Ei osanud uuesti Arctic Monkeysest suurt midagi oodata, aga seda meeldivam oli üllatus, mida oktoobris ilmuva albumi esimene singel pakkus: siin on sügavust ja läbitunnetatud melanhooliat, aga see kõik on imeilus. Parim võimalik muusika algavaks sügiseks, omamoodi ravim kaamosest läbi närimiseks. Lisaks, kas ainult mina kuulen siin üht-teist Future Islandsist ja War On Drugsist?
Produtsent Taavi Tuisk, kes pikka aega tegutsenud ka Dave Stormi nime all, on alati teinud tõhusat ja mahlakat tantsumuusikat, kuid värske singel "Incroyable" lendab kuidagi eriti pehmelt ja mõnusalt. Sulnis prantsuskeelne vokaal toetab sillerdavaid süntesaatoreid ja õõtsuvad bassivoolusid. Sobib tantsimiseks, õõtsumiseks, laisaks reedeõhtuseks pikutamiseks.
Zahir "Bad Tattoo Depression Blues"
Ja nüüd suure mürinaga pilvepiirilt tagasi maa peale. Või maa alla? Eesti müraroki veteranid ei vea taas alt: singel "Bad Tatto Depression Blues" kulgeb hullumeelse trummimüdina saatel, kõik kanalid on piirajasse lükatud ja kuulaja lüüakse kõlaritest kostuva energiaplahvatusega oimetuks. Nii umbes teisel minutil teeb lugu aga äkkpöörde, õhku tuleb juurde. aga samavõrd keeratakse ka huligaansusele paar vinti peale. Ega muud ei saagi öelda: sõge andmine.
Seltskond Pargis "Seltskond Pargis"
No misasja? Seltskond Pargis andis suve viimastel päevadel välja imelise suvehiti, madalatel pööretel kulgeva troopilise pärli, mis sobinuks valatult mõne pikale veninud õhtu lõpetuseks ja uue päeva alustuseks, päikesetõuse saateks. Neile omaselt on siin muidugi ka lollakat keel põses huumorit, aga muudmoodi Seltskonda Pargis ette ei kujutakski.
Sarjast "Stanger Things" tuntuks saanud näitleja Joe Keery on muuhulgas ka suurepärane muusik. Oma sooloprojektis Djo haarab ta laia käega kõike alates 80ndate popist ja soul'ist kuni psühhedeeliani välja, singel "Figure You Out" mõjub otsekui mõne Tame Impala seni avaldamata B-pool, mis mõnes paremas maailmas oleks ilmselt kõikvõimalike singlitabelite tipus.
TSHA "Dancing In The Shadows (feat. Clementine Douglas)"
Peagi Ninja Tune'i alt oma debüütalbumi avaldav produtsent TSHA otsib moodsa klubisaundi (ja miks mitte ka popi!) ning 90ndade reiviesteetika kokkupuutepunkte. Värske singel "Dancing In The Shadows" on suurepärane näide, mis alustab päikselise, isegi pisut robynliku elektropopina, et lennata siis välgunoolena ekstaatilisele tantsupeole. Kudu Blue lauljast Clementine Douglasest hakkab vähehaaval saama ka üks parima tantsumuusika vokaliste...
Reiviga ka jätkame. Üks huvitavamaid uue laine UKG produtsente Sharda ei viitsi kunagi leebelt varvalt kõigutada, vaid lükkab ikka kõik heeblid põhja ja teeb heas mõttes kummikommi-tantsumuusikat. Ka "It's A Love Thing" on nagu pisut vati sees, nii sündid, bassid kui vokaalid kõlavad pisut totakalt ja lapselikult, ent just see meetod annabki Shardale võimaluse luua ülelaetud energiaga tantsupomme, millele on võimatu vastu panna.
Mida lugu edasi, seda rafineeritumaks ja popilikumaks Shygirl muutub. Tema karjääri alguse käredus, müra ja hullus on tänaseks taltsutatud, kuid kindlasti mitte kadunud: ta pakib kõik need elemendid raadiopopilikku pakendisse ning heidab siis pahaaimamatute kuulajate ette. Värske singel "Nike" kaugeneb saundiliselt isegi hüperpopist, kuhu ta seni kuulunud on, kuid Shygirl ongi alati liikunud žanrite vahel, teda huvitab pidev liikumine ning muutumine.
Kuigi Maria Fausti album "Monument" ilmus juba suve alguses, siis nüüd on see viimaks ka voogedastusplatvormidele jõudnud. Keeruline on sealt plaadilt mõnd lugu eraldi vaadata, sest Faust maalib laiade pintslitõmmetega tugeva kontseptuaalalbumi, kuid "Waltzing Dust" suudab kahe minutiga näidata kiirelt ära enamik viled-kellad, mida plaadil kuulda saab. Suurema osa elust Kuressaares elanuna tunnetan ma hästi seda aukartust ja austust Kuressaare linnuse suhtes, millest kogu album kantud on ning juba pelgalt selle ühe looga hakkab jooksma piltide ja mälestuste rida.
Enamasti tahaks ikkagi muusikast rääkida muusikat terminites, aga Misha Panfilov muudab selle ülesande keeruliseks: tema loomingut kuulates jääb alati mulje, et ta on pigem maalikunstnik või miks mitte ka fotograaf, kes lihtsalt antud juhul peab oma tööd tegema muusika vahenditega. Ka tema värske kauamängiv "The Sea Will Outlive Us All" paneb jooksma emotsioonide, tunnete ja mälestuste rea, lugu "Waves" näiteks viib tagasi lapsepõlvesuvedesse Saaremaa metsade vahel.
Kuula kõiki lugusid:
