Jüri Kaarma on saanud tuntuks näiteks ajakirja Vikerkaar, Loomingu Raamatukogu ning entsüklopeediate kujunduste autorina. Tema raamatute kujundused sündisid hilisöistel ateljeesessioonidel, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida Jüri kasutas tagurpidi kaamerana.

"Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks," ütles näituse kuraator Maria Muuk. 

"Noored disainerid ega digitaalsete disainivahendite kasutajad seda lähiajalugu aga enam ei mäleta ja selle uurimise ega säilitamisega pole eriti palju tegeldud, iseäranis nõukogude kontekstis," tõdes Muuk. "Näitus astub esimesi samme selle pärandi taasavastamiseks, mõistmiseks ja ümbermõtestamiseks tänapäeva kontekstis, võimaldamaks paremini hinnata disainiajaloo saavutusi – või õigupoolest tajuda nendena ka kõige igapäevasemaid, ülimalt kollektiivse pingutuse tulemusena sündinud trükiseid ja kujundusi."

Näituse autorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask on väljapanekut luues aluseks võtnud Jüri Kaarma (1950–2011) Lasnamäe korterateljees säilinud haruldaselt põhjaliku protsessiarhiivi.

Näitus "Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst" jääb avatuks 13. novembrini.