Alustasid produtsendina umbes aastatel 2009-2010. Milline oli su side tantsumuusikaga enne seda? Kas sa olid suur pidutseja?

Ma alustasin DJ-na juba väga noorelt, läbisin Fryshuseti DJ-akadeemia 13-aastasena. Seega lisaks sellele, et olin noor pidutseja, korraldasin Stockholmis ka ise pidusid. See tähendas, et otsisin halbu restorane, mis olid kaua avatud, ning uurisin, kas nende juures saaks pidusid korraldada. Need olid üsna populaarsed!

Produtsendina alustasin ma üsna hilja, aga kui mõistsin, kuidas kasutada sämplerit ja trummimasinaid, olin jäädavalt haaratud.

Milline oli 1990. aastate klubikultuur Rootsis ja Stockholmis?

Hakkasin reividel käima 1990. aastate algusest ja eriti just legendaarses kohas nimega Docklands, kus mängisid sellised DJ-d nagu Adam Beyer, Cari Lekebusch, Joel Mull ja Jesper Dahlbäck. Sel ajal suhtuti reivikultuuri kui millessegi väga ohtlikusse ja Rootsi politseil oli isegi omaette nn reivipatrull, mis tegeleski ainult reividega. Me nimetasime neid kultuuripolitseinikeks ja see tekitas meis tunde, et oleme osa millestki olulisest. Kes teab, kuhu ma oleks jõudnud, kui poleks seda kultuuripolitseid olnud?!

Tänu neile tundsin end laheda ja ohtliku mässajana, kuigi koolis ma selline tegelikult ei olnud, seal olin ma pigem segaduses loner.

See on uskumatu, kui palju tantsumuusika produtsente on pärit Rootsist, alustades EDM-i superstaaridest nagu Avicii ja Swedish House Mafia kuni underground nimedeni nagu sina, Bella Boo ja DJ Seinfeld. Kas tantsumuusika on seal tõesti nii suur asi?

See skeene ei ole Rootsis tegelikult üldse nii suur. Meil pole palju ööklubisid, kuid meil on tõesti palju andekaid produtsente. Kohati jääb isegi mulje, et Stockholmis on lihtsam leida head muusikat pubides kui ööklubides.

Stockholmis on vajaka suurtest klubidest, kus oleks püsivalt hea helisüsteem ning kureeritud programm. Seega võib öelda, et meil on rohkem andekaid DJ-sid kui võimalusi päriselt mängida.

Kuidas sa enda helikeelt kirjeldaksid? Minu arvates on seal küll üht-teist house'ist, aga selle nimetamine pelgalt house'iks oleks vist alahindamine.

Jah, see on kahtlemata seotud house'iga, aga ma pole nõus selle žanri reeglitega kohanduma. Mulle meeldib, kui muusikat on raske defineerida. Aga võib vist öelda küll, et minu muusika on mänguline ja sügav?

Sa oled erakordselt viljakas produtsent, sel aastal on ilmunud ports singleid ja remix'e ja lausa kaks täispikka albumit. Kuidas su töötsükkel välja näeb? Kas sa tegeled muusikaga iga päev või suurem osa ajast kulub tuuritamisele?

Mul on stuudios alati intensiivsed produktiivsuseplahvatused, aga neid võiks tihedamini ette tulla!

Tuuritamise ajal on mul väga keeruline töötada, mis muudab tuuritamise ka üsna keeruliseks, kuna see tundub lihtsalt ajaraisk.

Sinu karjäärist ei saa rääkida ilma plaadifirmata Studio Barnhus. Mis oli põhiline põhjus oma plaadifirma loomiseks?

Esialgu tahtsime Kornél Kovácsi ja Petter Nordqvistiga lihtsalt oma sõprade muusikat välja anda ja meil ei olnudki suuremat plaani. Samuti tahtsime eristuda 2010. aastate tantsumuusika tumedast ja minimalistlikust esteetikast.

Õige pea hakkasimegi oma lugusid avaldama värviliste kaanepiltidega, mistõttu nimetasid inimesed meid naljameesteks. See on aga üsna häiriv, kuna me suhtume alati oma töösse väga kirglikult.

Kas Studio Barnhusil on ka mingi oma käekiri? Mina nimetaksin seda äkki outsider house'iks?

See muutub alati, ma isegi ei oska öelda, mida me praegu otsime...

Eesti tantsumuusika skeene ei ole väga suur, aga kas sa tead sellest üldse midagi? Kui ma isiklikult peaksin soovitama, siis usun, et Ajukaja võiks sulle meeldida.

Armastan Ajukaja!!!

Oled tuuritanud kõikjal maailmas. Kus on kõige parem publik? Berliinis, Suurbritannias? Või hoopis kuskil mujal?

Kõige paremad peod on need, kus mingil kohal on oma austajad, kes usaldavad kuraatoreid ja tulevad igale peole kohale. Enamike pidude puhul on aga nii, et sa võid panna kõige suuremad ja paremad DJ-d ritta, mis aga ei taga ikkagi head pidu.

Head asjad sünnivad enamasti sellest, kui sul on publiku usaldus, tänu sellele võib võtta ka suuremaid riske.

Tantsumuusika kasvab ja areneb pidevalt, aga suurim teema on praegu kindlasti amapiano, mis imbub vaikselt ka popmuusikasse. Mis sina amapiano'st arvad? Kas mängid seda ka ise pidudel?

DJ Koze saatis mulle paar edit'it amapiano lugudest, mida ma mängin. Aga üldiselt ma üritan trendidest hoiduda, ma isegi ei tea, miks ma seda teen?!

Äkki soovitad ka mõnd lugu, mida oled viimastel nädalatel korduvalt kuulanud.

Sun-El Musician "Woza", mis on ka vist tegelikult amapiano. Näed siis, ma ei ole isegi oma väidetes lõpuni kindel!

Kuula Axel Bomani tänavu ilmunud albumit "Quest For Fire":