"Teadatuntud tõde on see, et maakera on lapik nagu pannkook, aga see ei vasta tõele. Maakera on õõnsus tahkes universumis ja seal kaevandatakse sinist substantsi, et hoida koletis magavana. Peale selle on seal kaevutite lõbustamiseks üks tsirkus ja seal hakkab igasuguseid asju juhtuma," kirjeldas Jancis tootmisjärgus olevat animafilmi.

Teemad, millest Jancis filme teeb, tulevad mehe sõnul iseenesest, ajendatud sellest, mis ümberringi toimub. Uut filmi tehes hakkas režissööri esialgu huvitama tagurpidi maailma vormilisus ning sisu tuli sellele ise järele. "See on natukene nagu poliitiline allegooria ja samas on seal isiklikku draamat sees," märkis ta.

Esialgu kirjutasid Aare Toikka ja Jancis "Antipolise" stsenaariumit mängufilmi tegemiseks, kuid erinevate portsesside tulemusel otsustas Jancis sellest siiski lühikese animatsiooni teha. "Kui me tahaksime teha seda mängufilmina, siis Eesti eelarve ei võimaldaks sellist filmi teha," selgitas režissöör.

Jancise sõnul teeb filmi huvitavaks see, et kõik karakterid on hüperrealistlikud. "Mul oli kogu aeg visioon näitlejatega ja mõtlesin, kuidas seda võiks edastada, ning võtsime appi moodsa tehnoloogia, 3D skännimise ja 3D printimise," kirjeldas ta, ning täpsustas, et osad nukud on skänneeritud täiskostüümis inimese pealt ning osad arvutis modelleeritud.

"See protsess on selline, et kõigepealt teeme arvutis fotorealistliku tegelase ja prindime ta 3D printeriga välja. Seejärel võetakse sellest vorm, mille sisse pannakse armatuur ning see valatakse omakorda silikooni. Lõpuks tekib liikuv nukk," selgitas Jancis, kuidas tegelasi arvuti abil modelleeriti.

"Meil oli hea võimalus elustada juba lahkunud näitleja Juhan Viiding ja kättesaamatu näitleja John Malkovich. Meil on kõik olemas," märkis ta.