Saates räägiti unenägudest, puude vaatlemisest, tundmatu lubamisest enda ellu, ettevalmistusest ja juhusega kaasa minemisest. Kus elab tõde, kas siin- või sealpool sõnu?

Unenägudest rääkides tõdes Vilja Kiisler, et unenäod aitavad mõista, kes ta on ja kelleks selles elus peab saama. "Kui keegi räägib sulle oma unenäost, tähendab see, et ta usaldab sind. Eriti, kui see on hirmutav unenägu," ütles Kiisler, kes kuulab teiste unenägusid heal meelel. Kohtumiste juures peab ta öeldust ja tehtust olulisemaks seda, kuidas inimene on.

Andro Mänd leiab, et kogu elu koosneb juhustest. "Asjad ei lähe sageli nii nagu on plaanitud ja minu meelest on see hea. Muidu ei oleks meil ju mitte midagi," rääkis Mänd, kes usub ajaakna teooriat, mille kohaselt leiab lühikese perioodi jooksul kohakuti aset palju olulisi teese tänu millele juhtuvad suured asjad. Näiteks toob ta Eesti taasiseseisvumise, mis mõni aasta hiljem ei oleks pruukinud õnnestuda.

Ta usub, et tõde on ajas muutuv. Arhitektina kogeb ta praegu üleüldist halvustavat suhtumist Nõukogude Eesti perioodi arhitektuuri ja kunsti. "Ma usun, et kultuuri ja kunsti osas on meil 50 aasta pärast hoopis teine tõde kui täna."

Joosep Matjus peab elu muutvaks juhuseks seda, kui noore sportlasena end üle treenis. Vanaisa pistis poisile fotoaparaadi pihku ja kutsus hoopis metsa põtru pildistama. Ta mõtiskles selle üle, kuidas argipäev suunab inimesi pigem igavatele mõtetele. "Meil kõigil on peal päevatoimetuste raske tekk, mis ei lase tekkida ühelgi geniaalsel mõttel."

"Hunditunni" viimane saade läheb eetrisse laupäeval, 5. novembril kell 3.30, kui öises raadiostuudios kohtuvad ajaloolane, kirjanik ja surmauurija.

Paide Teatri ja Klassikaraadio aktsioon "Hunditund" on Klassikaraadio eetris 1.–5. novembrini kell 3.30. Saade ei ole järelkuulatav. Kõik, mida räägitakse, jääb öö ja päeva vahele. Saate toimetajad on Lisete Velt ja Marge-Ly Rookäär.