Jaak Sooäär kinnitas, et Eesti on kaotanud ühe oma suurima viimase aja muusiku. "Kui ma räägin iseendast, siis teismelisena muusikuks kujunemise aastatel olid Kaseke, In Spe ja Ultima Thule põhilised eeskujud nii mulle kui kogu põlvkonnale," sõnas ta ja lisas, et see oli uus tase Eesti muusikas. "Riho oli alati väga uudishimulik ja kursis, mis maailmas toimus, ta oli ka uuenduse otsija."

"Rihole ei olnud vaja midagi seletada, tema muusikaline intelligentsus oli nii arenenud, et ta sai alati aru, mida oli vaja teha," meenutas Sooäär ja lisas, et Sibula tekstist arusaamine ja teksti edasiandmise täpsus olid muljelt avaldavad. "Talle piisas stuudios ühest korrast, et laulda tekst selgelt ja veenvalt ära, ta teadis alati, mida ta laulab, mis on minu meelest väga suur kvaliteet," sõnas ta, rõhutades, et ka kitarristina oli Riho Sibul väga selge ja veenev.

"Ta oli väga soe ja sõbralik ning ka hästi tagasihoidlik, ta ei tükkinud esile, aga samas, kui sattusid temaga soone peale, siis oli temaga tore rääkida igasugu asjadest," sõnas ta ja lisas, et nad rääkisid koos palju muusikast ja aastakümnete jooksul sai ta Riho Sibulalt ka selles osas palju infot.

"Kui ma 1990. aastatel läksin Taani õppima, siis mind üllatas, kuidas seal ei teatud sugugi nii palju lääne jazz'ist ja kaasaegsest muusikast, aga Riho oli mulle kõike seda muusikat jaganud, sest ta sai neid plaate Kanadast või mujalt oma sõpradelt," tõdes Jaak Sooäär ja lisas, et veel möödunud nädalal saatis Riho SIbul talle Youtube'i linke. "Ta haris mind ja vabalt võin teda nimetada ka oma õpetajaks."