Muusikakooli läks Laiv-Järvi 8-aastaselt ema suunamisel plokkflööti õppima. Oboemänguni jõudis muusik Rakvere kohaliku kultuuritegelase Valdur Liiva suunamisel, kes vedas kohalikku noorteorkestrit ja vajas sinna hädasti oboed.

"Ta soovitaski mu emale, et ma võiksin oboed mängida, sest nii vähesed mängivad seda ja see on nii ilus pill. Minu emale on alati meeldinud asjad, mis on natukene erilised. Ta võttis sellest hästi kinni ja suunas mind sellele teele. Ma armusin sellesse pilli kohe, kui ma selle kätte sain," meenutas Laiv-Järvi.

2018. aastal lõpetas ta Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis Thomas Indermühle oboeklassis bakalaureuse õppe. "Saksamaa on klassikalise muusika kõrgkultuuri koht. See on nii logistiliselt kui ka majanduslikult väga hea koht, kuhu õppima minna, sest õpilaste tingimused on väga head ja seal on väga hea muusikaõpe," selgitas ta.

"Thomas Indermühle, kelle juures mina käisin, on oboemaailmas väga legendaarne. Peaaegu kõik juhtivad oboemängijad on tema juures kasvõi meistrikursusel käinud."

Kuigi Laiv-Järvi on mänginud ülemaailmsetest orkestrites, on talle kõige südamelähedasemad Eesti Festivaliorkester ja koduteater Rahvusooper Estonia, kus ta on oboerühma kontsertmeister. "Minu süda kuulub hetkel sinna," ütles ta koduteatri kohta.

Muusik sõnas, et sel aastal ta väga palju välismaal mängimas pole käinud. Seda seetõttu, et tal on kodus kasvamas väike laps. Peagi on Laiv-Järvi perekonda sündimas ka teine laps. Kuigi oma koduteatrist jääb muusik pärast lapse sündi pooleteiseks aastaks emapuhkusele, ei plaani ta selleks ajaks esinemistest loobuda.

"Ma arvan, et lisaprojekte ja kontserte ei sega see tegemast. Eelmine kord mängisin juba kümme päeva pärast lapse sündi. Ma ei karda seda, et ma eemale jään," sõnas ta.

Samuti lisas ta, et emaduspuhkusel olles ei saa pilli harjutamist pausile panna. "Kui jääb paar kuud pausi, siis sellest ei juhtu drastilist langust ja vorm tuleb tagasi, aga kui poolteist aastat pilli kätte ei võta, siis ei pruugi alguses midagi välja tulla."

Aasta interpreedi tiitli pälvinud Laiv-Järvi unistab sellest, et ta suudaks kõike veel paremini teha. "Ma ei tunne, et ma tahan karjääriredelil kuskile metsikult tõusta või välismaa orkestritesse kandideerida. Ma tahan siin olla ja teha oma tööd nii hästi kui võimalik. Ma tahan ise nii palju parem olla."