Tuul nentis, et koorijuhi hariduse omandamine on Eestis ajale jalgu jäänud. "Ma olen oma kaaskolleeg Ingrit Malleusega väga nõus, neid õppekavasid peaks palju tihedamalt üle vaatama," sõnas ta.

Dirigendi sõnul on üheks koorijuhiõppe kitsaskohaks see, et niivõrd praktilise eriala omandamine piirdub suures osas teoreetiliste teadmistega. "Koorijuhtimine on väga praktiline aine, see on töö inimestega ja inimesed on õrnad olevused," märkis ta ning tõi välja, et kolmeaastase bakalaureuseõppe ja kaheaastase magistriõppe ajal ollakse 90 protsenti klassiruumis, kus on heal juhul ees kaks pianisti ja õppejõud.

"See on see, mida sa teed ja kuidas sa valmistud, et juhatada, õpetada ja suhelda kümnete inimestega. Iga täie mõistuse juures inimene saab aru, et see ei ole mitte kuidagi võimalik," tõdes Tuul. "Jah, sa saad teooria ja mingid tehnilised oskused selgeks, aga dirigeerimine on väga tehniline aine."

Kolm aastat tagasi valmis magistritöö, mis räägib hariduslikust ettevalmistusest ja karjäärivõimaluste seostest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise vilistlaste näitel. Töös võeti luubi alla kümne aasta pikkune ajaperiood, kus uuriti akadeemia lõpetanud inimeste väljavaateid tööturul.

Väitega, et Eestis on vähe noori dirigente, Tuul ei nõustu. Dirigendi sõnul on murekohaks hoopis see, et Eestis pole sobivat tööturgu. "Mind ja minu põlvkonna inimesi, kes me oleme need noored koorijuhid, on tohutult häirinud see jutt, et meid on vähe ja me peame palkadele keskenduma. See ongi tähtis teema, aga tööturgu ei ole. Kui me vaatame Eesti Koorijuhtide Liidu kodulehte, ei ole seal ühtegi töökuulutust. Meil on kümneid noori, kel on heal juhul üks kollektiiv."

Tuule sõnul on puudu tsentraliseeritud infosüsteemist, kuhu on kõik tööpakkumised ja -otsingud koondatud. "Selles samas magistritöös tehti vilistlastega intervjuusid ja sealt tuligi välja see, et umbes 20 protsenti vastanutest on kunagi koorijuhi ametile kandideerinud, ülejäänud said otsepakkumisi. See näitab seda, et meil tegelikult puudub süsteem kuidas kandideerida – lähed CV Keskusesse ja ega tööd ei ole," selgitas ta.

Tuule sõnul puudub vajalik valdkonnasisene dialoog, sest kardetakse tööalastest võimalustest ilma jääda. "Jäärapäise isikuna ma ei jaksa vaikselt kõrvalt vaadata. Ma ei oska öelda, miks asi kuskile ei liigu. Ma olen ise vabatahtlikult tulnud tööjõuturu teemal appi – lõin netipõhise süsteemi, et kokku koguda andmed, kus on dirigentidest, koormeistritest, kontsertmeistritest ja lauljatest puudu. Presenteerisin seda kooriühingu üldkogul ja koorijuhtide liidule – öeldi, et väga tore, võtame teadmiseks ja lähme edasi."

Dirigent tõdes, et tal on tunne, et probleemist ei suudeta päriselt siiski aru saada. Samuti nentis ta, et murekohtade lahendammine võib teise osapoole kadeduse taha jääda. "Ma ütlen ausalt, pange oma nimi sinna külge, mul on jumalast ükskõik. Minul on töö olemas ja mul ei ole seda tööd vaja, aga mul on oma kaaskolleegidest ja järgmistest põlvedest väga kahju, sest info ei liigu," sõnas ta.

Tuule sõnul aitaks valdkondlikke kitsaskohti lahendada kolleegidega mahaistumine. "Esiteks võiks selle magistritöö lahti võtta. Ma tean, et on võetud, aga seda ei ole tõsiselt võetud, vähemalt ma ei ole näinud, et magistritöö autorit oleks nendesse lugemistesse ja aruteludesse kaasatud. Ma väga pooldan Ingrit Malleuse ideed, mille ta on oma Soome kolleegidelt võtnud, et tuleks kokku ja teeks vilistlastega väikse jutuajamise, et teada saada, millest on puudu jäänud."