Oidsalu selgitas, et kõigepealt tuleb üldse lahti seletada, kuidas toimub Eestis teatrite rahastamine. "Meil on riigi etendusasutused, nn suur repertuaariteater ning Eesti teatripoliitika ütleb loojatele, et me rajame teile turvalise ning stabiilse keskkonna, minge tehke teatrit, aga kõik ei taha ega saa teha, sest riigiteatritel on suur piletitulu teenimise surve, nad peavad ligi pool oma tulust saama kätte vaatajatelt, mistõttu seal on üsna keeruline eksperimenteerida."

"Seetõttu on see rahastuse mõttes kümme korda väiksem pott, umbes nelja miljoni euro ümber koos Piret Hartmanni lisaotsustega, kus toimetavad rohkem eksperimentaalsed teatrid ning sinna on sattunud mingil põhjusel ka Tallinna Linnateater, mis meenutab tegelikult rohkem riigi repertuaariteatrit, kuid asub juriidilises vormis mitme välja vahel," mainis ta ja lisas, et seetõttu ei saanudki Tallinna Linnateater võrdse vastasena teistega konkureerida. "Selles voorus otsitakse uusi ideid ning loomingulist särtsu."

Riigi poolt määratud kriteeriumite järgi, mis on uue rahastusmudeli aluseks, saab Oidsalu sõnul hinnata üsna hästi eksperimentaalsema teatrivälja taotlusi. "Neid kriteeriume ei ole ainult eksperdid ega ka ametnikud välja mõelnud, vaid see on olnud koostöö kultuuriministeeriumi ja etendusasutuste liidu vahel, need samad, kes on seda otsust praegu kritiseerinud, olid selle protsessi juures."

"See on igati kaasavalt välja ehitatud rahastusmudel, mida rakendati võib-olla veidi liiga kiiresti peale selle valmimist, ei saadud kõiki asju läbi mõeldud ja mingid asjad vajaksid timmimist," ütles ta ja rõhutas, et komisjoni kaasatud eksperdid, keda ebaõiglaselt siunatakse, ei jaganud mitte raha, vaid jagasid hindeid selle kohta, mida kultuuriministeerium küsis. "See oli üks sisend lisaks neile muudele keerulises rahastusalgoritmis olevatele näitajatele, ja siis selgus rahastus."

Tema sõnul oli ka see kultuuriministeeriumile teada, et teatud üleminekuaeg ja -rahastus tuleb samuti teha. "Seega võib öelda, et taheti head, aga läks veel paremini, valdkond sai raha juurde, aga tuli ka uusi toetuse saajaid."

"Järgmisena on kultuuriministeeriumil plaanis minna suurema poti juurde ja seal ka rahastusaluseid korrastada, see on ka igati mõistlik tegevus ning ilmselt kuuleme sellest teatrite rahastamise asjast veel, ilmselt ka järgmisel aastal tulevad sealt mingid dramaatilised avaldused, aga see on protsessi osa, alati on nii, et kui muutub võim või rahastamise alused, siis tõuseb sellest kisa, see on igas süsteemis nii," rõhutas ta.

"Igas valdkonnas on oma drama queen'id ning osa erateatrite juhte suisa ahistasid komisjoni liikmeid, aru saamata, et need komisjoni liikmed ei määranud rahasummasid," ütles Oidsalu ja lisas, et tema arvates on uus teatrirahastuse süsteem palju ausam kui varasem mudel. "Eelmise süsteemiga käidi isegi kohtus, Vana Baskini teater ütles, et nad ei saa aru, seal oli paar üldist kriteeriumi ning ei olnud täpselt aru saada, kes ja mille alusel jagab."