Noormets sõnas, et BBC versioon kuuldemängust "Lõvi" tuleb üpris sarnane Raadioteatri omaga. "Nende töötsüklid on küllalt kiired ja ratsionaalsed ning päris uut asja seal leiutama hakata polnud võimalik," ütles ta ja lisas, et näitlejaid oli neil isegi rohkem kui Eestis. "Meie kitsad olud sundisid palkama nii sugulasi kui sõpru kõrvalosadesse, seal olid kõik näitlejad."

"BBC-l on rohkem võimalusi, neil on olemas ka oma häälnäitlejate trupp, mis uueneb iga kolme või kuue kuu tagant ning sealt on alati lihtne võtta kõrvalosatäitjaid, kaks peaosalist sai palgatud agentuuride kodulehtedelt otsides ning salvestuspäevi oli kaks," mainis ta ja lisas, et kokkupanekupäevi oli kolm. "Seega viie päevaga saime tehtud selle sama, mis Eestis võttis aega peaaegu pool aastat."

BBC versioonis oli Noormetsal ka kaaslavastaja. "Aga selle põhjus polnud mitte niivõrd see, et mina poleks asjadega toime saanud, vaid meie viisaskeemid on sellised, et BBC ei ole selle Brexiti-järgse ajaga veel niimoodi kohanenud, et täpselt teada kõiki nüansse, nii et ma sisenesin sellele tööturule sellise skeemi kaudu, mis sundis mind olema kaaslavastaja, kuid ma selle üle ei kurtnud ja sedavõrd oli mul üks inimene juures seal."

"Üldiselt oli kogu selle võtteperioodi meeskonnas viis inimest, Eestis on neid kaks ehk lavastaja ja helirežissöör, seal oli neid viis ehk kaks helirežissööri, lavastaja, kaaslavastaja ja veel lavastaja assistent, kus kõigil olid oma ülesanded ning see meeskond töötas õlitatult," kinnitas ta.

"Kõige rohkem maadlesime seal eestikeelsete nimedega ning see oli tõesti tore, sest ega brittidele Eesti nimede hääldamine väga suupärane pole, eriti siis, kui seal on topelt täishäälikud, sellega me nägime seal kõvasti vaeva ja see pakkus parajalt nalja," mainis Noormets ja lisas, et täpselt esilinastuskuupäeva BBC veel öelda ei osanud, kuid see peaks jääma märtsi lõppu või äärmisel juhul märtsi algusesse.