Kuraator on paigutanud ajateljele naisliikumise märgilised sündmused ja etapid alates 1872. aastast, mil Kreenholmi kangrud ja ketrajad tõusid üles ebainimlike töötingimuste vastu.

"Kui vahepeal öeldakse, et feminism või naisõiglus jõudis Eestisse 1990ndatel või hiljem, siis tegelikult on meil juba poolteist sajandit naisõigusluse ajalugu," sõnas Karro ning lisas, et selle aja jooksul on seistud nii naiste õiguste eest kui ka aidatud demokraatiat üles ehitada.

Läbi rahvusliku ärkamisaja liigub väljapanek Eesti Vabariiki, teeb peatuse okupatsioonide ja nõukogude perioodis ning maandub tänapäeva.

Näitus tõstab esile rea väekaid naisi, kellele ei ajalooraamatutes ega linnaruumis palju ruumi ei pakuta. Kunstnik Flo Kasearu on neile pühendanud skulptuuriseeria "Monumentaalne hüljatus".

"Nad on natuke sellised lapselikud ja abstraktsed. Ma ei tahtnud liialt tõsiseks minna – sellele tuleks natuke huumoriga läheneda," märkis kunstnik.

Näituse tekstid on eesti, inglise ja vene keeles ning väljapanek jääb üles täpselt üheks aastaks.