The Lunacy Of Flowers: teen muusikat väga intuitiivselt

Reedel avaldas oma debüütalbumi "How Could You Let Me Grow To Then Just Let Me Die?" 80ndate postpungist ja industriaalist inspireeritud ühemehebänd The Lunacy Of Flowers. Projekti taga peituv Londonist pärit David rääkis intervjuus Sander Varuskile lähemalt oma muusikalise aliase eetosest ning tunnistas, et kuigi ta eriti ei eksperimenteeri, siis teeb muusikat väga intuitiivselt.
Õnnitlused esimese füüsilise väljalaske puhul The Lunacy Of Flowersina! See on ühtlasi ka su esimene väljalase siin Eestis. Kui rahul albumiga "How Could You Let Me Grow To Then Just Let Me Die?" (HCYLMGTTJLMD) oled?
Olen tehtud albumiga rahul. See on täpselt selline nagu tahtsin. Selle materjali tegin siis, kui The Lunacy Of Flowersina alustasin, seega see on minuga olnud juba mõnda aega. See on algus.
Sa kolisid Tallinnasse üsna hiljuti. Miks on just nüüd selleks väljalaskeks õige aeg ja kas elukohamuutus mõjutas Lunacy muusikat?
Mul on lihtsalt väga palju materjali ja mul on kogu aeg plaan muusikat välja anda, kuid vahel ei lähe asjad plaanipäraselt. Minu jaoks on lõbus osa muusika tegemine, mitte selle avaldamine. Asjad võivad muusika avaldamisega untsu minna ja selle üle võib vaielda, aga muusika avaldamine polegi niivõrd lõbus. Ma olen muusikat tehes nii oma peas kinni ja väljalasete planeerimine viskab mind rajalt välja.
"HCYLMGTTJLMD" on tihke ja agressiivne tugevate industrial'i mõjutuste ja sündipopi tunnetustega ning sa teed kõike ise. Mis sind mõjutas ja selle palade kogumini viis?
See album on põhimõtteliselt koht, kust The Lunacy Of Flowers 2019. aastal alustas. See on põhimõtteliselt mu kontsertkava enne COVID-i tulekut, miinus paar pala, mis loodan samuti välja anda. Selle albumiga jäljendasin oma kontserdi tunnetust kodustuudio miljöös. Ma teen muusikat väga intuitiivselt ja ei istu ja kirjuta lugusid. Ma ei eksperimenteeri eriti, mul on ideed ja lihtsalt lähen nendega kaasa. Lähen kaasa mingi tundega. Ma arvan, et teen muusikat nii, sest nii hoiab see mu huvi ja kui oled asjast huvitatud, siis see on vast kõige suurem mõju.
Kas saaksid selgitada mitte ainult albumi pealkirja, vaid ka artistinime? The Lunacy Of Flowers (Lillede hullus) ja "How Could You Let Me Grow To Then Just Let Me Die?" ("Kuidas sa lasid mul kasvada ja siis lihtsalt surra?") oleks justkui seotud, kui siis vaid metafooriliselt?
See on romanss, ballardilik. Lilled kasvavad ja siis lihtsalt närbuvad. Inimesed ja nende elud on väga sarnased. Mõned sõprused ja suhted samuti. Kasvavad ja siis jäetakse surema. The Lunacy Of Flowers oli juhuslikult nimi mille peale tulin, mis oli kuskil mujal olemas. Muusikuks olemine on paljuski hullus, eriti kui oled sooloartist ja töötad üksi. On palju üksi rääkimist, laulmist ja mõtlemist, mängid instrumente üksi, mängid oma muusikat iseendale valjult ja siis harjud sellega ära ja see muutub sulle mugavaks. Tundub tihti nagu hullus, võib-olla ongi, sealt ka sõna "Lunacy", mis tuli tundena kaasa. "Flowers" tuleb minu fanaatilisusest Public Image Limitedi (PIL) kolmanda albumi "The Flowers Of Romance" ja samuti samanimelise bändi suhtes, milles PIL-i liige Keith Levene osales, kuigi nad kunagi bändina ei esinenud. Nad on rohkem müüt, mis jällegi mulle imponeerib. Nimi tuli niisiis nendest ja siis ma guugeldasin, et näha kas selline nimi on juba kasutuses ja ette tuli üks J. G. Ballardi tsitaat. Ma olin selle kokkusattumuse üle üsna uhke ja tekkis egoistlik tunne, et suured mõtlejad mõtlevad sarnaselt, kuid sellist asja juhtubki kunstis palju. Saad üsna kiirelt aru, et asjad on juba tehtud. Aga selline teadmine aitab mul ka The Lunacy Of Flowersiga edasi liikuda. Lasta asjadel lihtsalt juhtuda. Lasta neil vahest minna suurepäraselt ja siis eriti halvasti. See on seest tulev töö, seega nii juhtub. Albumi pealkiri on artistinimega seotud, kuid on ka palju enamat.
"HCYLMGTTJLMD" ilmub kassetil, miks just see formaat?
Mu meelest see muusika isegi sobib kassetile. Ma oleks selle otse vinüülile lasknud, kuid Tom Of England tegelikult soovitas mulle seda formaati, tema arust oli see hea asi, mida enne vinüüli väljaandmist teha. Ma olin enne välja andnud vaid vinüüle, seega see oli ka minu jaoks midagi uut. Mu jaoks on kassetid päris toredad asjad ja ma tutvun aina enam inimestega, kes on tõelised kassetikogujad, nii et mõnus on sellel formaadil muusikat avaldada. See on mind kindlasti pannud füüsilistest formaatidest teisiti mõtlema.
Sa andsid Londonis muusikat välja ka nime Dave.i.d all, üks pala oli isegi ühel Soul Jazz Recordsi kogumikul ("Cold Wave vol 2"). Miks vahetasid nime Lunacy Of Flowersiks ja kas Dave.i.d on nüüd minevik?
Dave.i.d oli ambitsioonikas projekt. See oli mõneti hukule määratud, kui Briti muusikaajakirjandus sellel jaole sai. Võrdlemine Buriali, Radioheadi ja Aphex Twiniga "The Guardianis", kui oled 20-aastane, oli üks suuremaid solvanguid. Sellised üle võlli võrdlused pole abistavad, kui oled alles uus artist, kes teeb asju teisiti. See ilmus enne praeguseid sarnaseid asju, siis oli sellise muusika jaoks teistmoodi aeg. See oli lihtsalt natuke oma ajast ees. Siis polnud Yves Tumor'd või FKA Twigsi või Young Fathersit, kellega paralleele tõmmata. Kui inimesed kuulevad nüüd Dave.i.d-d, siis nad ütlevad et see kõlab nagu see või see modernne artist, siis ma vastan, et "sa mõtled, et nemad kõlavad nagu Dave.i.d, haha". Vahest lihtsalt läheb nii, et oled katsejänes. Mul sai villand ootustest, mis Dave.i.d-le pandi. Inimesed tahtsid selle pealt lihtsalt raha teha ja ei teadnud, mida ma juba teadsin. The Lunacy Of Flowers oli viis sellest edasi liikuda. Kui selle nime võtsin, tegin paar nädalat hiljem esimese keikka ja olin algus oli tehtud. Dave.i.d-na pole ma pärast seda enam esinenud ega muusikat teinud.
Sellele väljalaskele on eelnenud päris tihe esinemiste kava, sealhulgas ülesastumised festivalidel. Kas sulle meeldib olla Eestis aina enam nõutud ja kas arvad, et su muusika paistab siin unikaalsena esile?
Väga hea on olnud nii palju Eestis esineda. Ma isegi polnud kindel, et see on võimalik ja olen tänulik, et on olnud, sest ma arvan, et vajan esinemist The Lunacy Of Flowersina. Seepärast selle projektiga alustasingi ja tunnen, et kui avaldan muusikat füüsiliselt, pean seda esinemistega ka toetama. Arvan, et välja paistmine on alati eesmärk, aga ma ei mõtle sellele väga. Nii on mulle parem. Ma isegi ei mõtle, kas mu muusika võib kellelegi meeldida. See on viimane asi, millele mõtlen.
Nüüd, kui kassett ilmus, kas on lähituleviku plaane, nagu esitlemine, teised esinemised või sündmused, väljalasked ...
Mul on veel üks album, mis on peaaegu valmis ja üks mixtape ka ilmumas. Võib-olla tulevad nad korraga välja. Mul on ka mõned singlid, mida loodan füüsiliselt avaldada. Võimalik, et tulevad ka mõned esinemised.
***
Toimetaja: Merit Maarits