X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keeleminutid. Mesilasemast veteemani – emad meie emakeeles

Mesilasema kaaslastega.
Mesilasema kaaslastega. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Käes on maikuu teine pühapäev, mil tähistame emadepäeva. Esimest korda tähistati seda Eestis üleriigiliselt Naiste Karskusliidu eestvedamisel juba 1923. aastal – täpselt 100 aastat tagasi. Emadepäeva auks uurivad "Keeleminutites" sõna ema tausta ja seoseid Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Maria Tuulik ja Kristina Koppel.

Ema on eesti keele üks põlissõnadest. Sõna tüvi pärineb uurali algkeelest – see tähendab, et ema on meie keeles väga vana sõna. On arvatud, et tegemist võib olla algselt lastekeelse, häälikuliselt ajendatud tüvega. Sõnast ema on eesti keeles moodustatud ohtralt tuletisi ja liitsõnu. Kui tuletistes emadus, emand, emakas ja emalik on seos alussõnaga ilmsem, siis sõna emis ei pruugi me kohe emaga seostada. Liitsõnu on emast moodustatud samuti hulgim, on nii igapäevasemaid, nt vanaema, pereema ja emakeel kui ka poeetilisemaid, näiteks maaema, veteema ja tuuleema.

Sõna ema kasutame ka loomariigist rääkides, võime öelda "Kassipojad mängisid ema sabaga" või "Mesilasema on taru suurim mesilane". Mõnele emale on tekkinud ka lisatähendus, näiteks tähendab kanaema üleliia hoolitsevat ema (sarnaselt helikopteremaga) ning rongaema sellist ema, kes oma lastest piisavalt ei hooli.

Kui vaatame eesti keele ühendkorpusest 2021, milliste teiste sõnadega ema sageli koos esineb, siis enim tulevad välja ema vanuse ja emaks oldud ajaga seotud omadused: noor, tulevane, uus, värske ja vana ema. Huvitav on see, et isa puhul on vanuse küsimus korpuses oluliselt vähem esil, näiteks sõnapaar noor isa on üheksa korda harvem kui sõnapaar noor ema. Nimisõnade hulgas paistavad silma ema kehale osutavad sõnad: ema süli, kõht, käed, rind ja üsk. Sellised seosed näitavad, et ema puhul on väga oluline just kehaline side. See on ka loomulik, kuna me sünnime emast ja füüsiline lähedus emaga on meile elu alguses äärmiselt vajalik.

Positiivsetest hinnangulistest omadustest kasutame ema kohta enim sõnu kallis, hea, armas ja armastav. Ema kui hoolitseja rolli näitavad ka emaga koosesinevad tegusõnad: ema õpetab, kasvatab, armastab, muretseb ja hoolitseb. Isa juures tuleb esmalt esile hoopis isa kui pere ülalpidaja roll: isa töötab, maksab ja ostab. Sarnase järelduseni jõudis tehistaibu ChatGPT, kellel palusime ema ja isa kasutuskontekste võrrelda. Ta tõi välja, et üldiselt seostatakse ema pigem hoolitsuse, armastuse ja toetusega, samas kui isa on tavaliselt seotud autoriteedi ja distsipliiniga. Ema on olnud pigem pere eest hoolitseja, isa aga pere toitja. ChatGPT tõdes ka, et tänapäeva ühiskonnas on need rollid muutunud vähem selgepiiriliseks, kuna mõlemad vanemad võivad panustada pere ülalpidamisse ja koduste kohustuste täitmisesse.

Olulisem sellest, et määratleda just emale või isale sobivaid ülesandeid, on muidugi see, et lapse vajadused oleksid kaetud ja perekonnaliikmed elukorraldusega rahul. Kindlasti leidub Eestis erineva tööjaotuse ja koosseisuga perekondi, kuhu kuulub nii töötavaid, koduseid, paljulapselisi, ühelapselisi, kaaslasega või ka üksi last kasvatavaid emasid. Soovime teile kõigile toredat emadepäeva!

 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: