Seda, kuidas Juhan Viidingu luule Rujani alguses jõudis, Nõgisoo ei tea, sest tema sel ajal bändi ei kuulunud.

"Kui ma mõtlen 1970ndate Eesti rokkmuusika peale, siis tegelikult Eesti rokkmuusikal puudub ju igasugune põhjus, eesmärk, tagajärg ja juured. Rokkmuusika juured ei olnud tol ajal, Nõukogude Eesti eluolus, luules ega kirjanduses. Aga sidusaine või dünamiit, mis Juhanis oli, lõi selle põhjuse täiesti olematule pinnasele," rääkis Nõgisto.

Muusiku sõnul ei ole Viidingu luulel väliselt rokkmuusikaga mingit pistmist. "Aga selle seose leidis tegelikult Rein Rannap, ilmselt juhuslikult," märkis ta. "Rannapi esimesed lood olid sellised Eesti rahvusromantilistele tekstidele tehtud sellised haledavõitu minoorsed asjad, aga sellel hetkel, kui Rein kohtus ilmselt Juhani avaldatud luulekoguga "Närvitrükk", siis plahvatas ilmselt midagi ka Reinus, sest see lõi pinnase mõelda välja täiesti teistsuguseid meloodiaid ja rütme," arutles Nõgisto.

Ruja repertuaaris on 21 laulu, mis on loodud Juhan Viidingu tekstile. Seitsmele neist kirjutas muusika Jaanus Nõgisto. Muusik meenutas, et umbes 1977. aastal öeldi talle edasi, et Juhan Viiding soovib temaga kohtuda. Kuna Nõgisto ja Viiding omavahel läbi ei käinud, tuli poeedi soov Nõgistole üllatusena.

"Võtsin oma kaks jalga alla ja läksin Draamateatrisse, sisenesin näitlejate kõrvaluksest ja jõudsin fuajeesse. Ootasin tubli 15 minutit, kuni ilmus mingisuguses mundris Juhan Viiding ja läks kohe asja juurde. Ta rääkis kõigepealt kümme minutit, kuidas talle üldse ei meeldi, et tema tekste kasutatakse," meenutas ta.

"Aga ta oli raadiost üht minu lugu kuulnud ja ta küsis, kas mina kirjutasin "Üle müüri". Ma olin võrdlemisi ehmunud, ma olin ju temast oluliselt noorem ka, ja ütlesin, et jah. Ta ütles, et see oli päris hea, aga talle ei meeldi, et ma ridasid ümber tõstan," rääkis Nõgisto.

Vestluse lõpus andis Viiding Nõgistole kümme trükitud luuleteksti. "Ta kirjutas väga suure žestiga oma autogrammi alla ja ütles, et see on see, millega ta praegu tegeleb."

Teiste seas andis Viiding Nõgistole lastele loodud luuletuse "Põhi, lõuna, ida, lääs" teksti. Mõni aeg hiljem hakkas Ruja välja andma oma esimest heliplaati ning kui Nõgisto jõudis loo "Põhi, lõuna, ida, lääs" lõpliku vormistamiseni, tundis ta, et sealt on üks tekstiline siseosa puudu.

"Tahtsin sinna lisada ühe repliigi tema teisest luulest. See repliik kõlas niimoodi: "On tahtmine taevariik ja saamine riigi piir, selle maapealse paradiisipikk viltune valguskiir." Ma mäletan seda vaikusehetke. Mulle tundus, et ma olin riivanud midagi võib-olla tema jaoks püha," meenutas muusik.

"Ja siis ta hakkas rääkima ja rääkis kümme minutit, kuidas see on lubamatu, kuidas see on täiesti jama. Äkki ma märkasin, kuidas ta räägib ja mõtleb nagu mina. Ta lõpetas oma pika tiraadi sellega: "Tead, ma mõtlesin siin rääkides järele, see on sul väga hea idee. Ma oleks ise ka niimoodi teinud, kui ma oleks selle peale tulnud.""

Lõpuks lubas Viiding Nõgistol soovitud repliigi teksti lisada. "Nii naljakas, kui see ka pole, on üks olulisemaid Ruja lugusid selle tulemus," tõdes Nõgisto. "See on üks lugusid, mida ma ei häbene mitte kunagi."