Rein Rannap tunnistas, kuidas tal on väike hirm peale igat projekti, et järgmisteks ideid enam ei tule. "Eks see oht on olemas, et kunagi tekib selline paigalseis," sõnas ta, kuid lisas, et senimaani on ta suutnud oma loomingus alati midagi võimsamat välja mõelda.

"Minu publik peab mind nooremaks kui ma olen, mul ei ole mõtet seda numbrit kuskil välja käia," selgitas Rannap, miks oktoobris toimuvad kontserdid pole sünnipäeva-, vaid autorikontserdid. Kontserdi nimi on "Minu muusika". "Ühest küljest see on minu kirjutatud, aga teisest küljest see on teistest muusikatest erinev," seletas Rannap pealkirja kaht tasandit. Kontsertidel tuleb esitamisele Rannapi loomingut läbi aastakümnete, sealhulgas ka viimase poole aasta jooksul valminud teose "Cantus Borealis" esiettekanne, mis on inspireeritud saami rahvamuusikast.

Oma värskeima albumi "Ajasõlmed" kohta ütles Rannap, et tegu on järjekordse sammuga põnevuse suunas. "Ma ei jää kunagi püsima selle juurde, mis ma olen juba leidnud, vaid sean endale kogu aeg ikka uusi väljakutseid. Paar aastat tagasi oli see väljakutse näiteks süntesaator, mis kõlab ka sellel plaadil," rääkis helilooja ja lisas, et varem oli ta süntesaatoreid pigem peljanud. Ka "Cantus Borealises" mängib Rannap süntesaatorit palju juurde. "Varem see elektroonika – nagu plastmassiga võrdlesin teda, et naturaalpillid on ikka midagi muud, aga eks muutu kõik ajas," muigas ta.

Eelmisest sügisest alates töös olnud albumil kõlab Rannapi sõnul rohkem pille kui plaadiesitluskontserdil, kus tal on kasutuses kuus instrumenti, millest üks on süntesaator, kuid ülejäänud on kõik naturaalsed pillid: klaver, prepareeritud klaver, tšembalo, harmoonium ja tšelesta. "Kõik ajaloolised ja naturaalsed, ringis ümber minu, pluss siis looper. Ma saan plaadimaterjali siis natuke ümbertöödeldult ette kanda," rääkis ta.

Rannap arvas, et tema muusika pole ajas eriliselt muutunud, kuna tema helikeel arenes välja väga varakult. "Mul on olemas salvestus, kus ma 14-15-aastaselt džässfestivalil mängisin ja juba siis kõik need meloodilised intonatsioonid olid hämmastavalt juba olemas, rääkimata lauludest, mida ma ka juba lapsena kirjutasin. Nokk oli niimoodi loodud ja see nokk oli selles suunas. Ma olen õppinud palju juurde, aga see on kõik vormistamise küsimus," rääkis helilooja ja lisas, et heliloomingut pole võimalik õppida õpetaja juures, vaid ikka ise läbi katsetamise.

Heliloomingus hindab Rannap tänapäeval kõrgelt arvutiprogramme, mis lasevad arvutisse sisse kirjutatud muusikat koheselt tagasi mängida. "Ma kuulen seal asju, mis veel kirjas ei ole, mis peaaegu nagu kostavad seal. Sa kuuled ära kõik vahekorrad, kui midagi on liiga vaikne – muudad seal helitugevust. Pluss muidugi vormid – saad kuulata kogu seda asja ja tajuda, kui kuskil mingi üleminek on liiga kiire või on liiga palju aega antud," kiitis Rannap.

Hetkel kahetseb Rannap seda, et ta veel ühtegi klassikalist ooperit pole kirjutanud, põhjuseks sobiva libreto puudumine. "Kui keegi kuulab ja pooleleheküljelise süžee mulle saadaks, siis see oleks küll kuldaväärt minu jaoks," kuulutas ta.